Katariina II peetakse valgustatud monarhiks. Mida see tähendab? 3. Grigori Potjomkin oli enne Katariinaga tutvumist tavaline ohvitser. Kuidas sai temast Vene keisririigi teine võimukandja? 4. Mis on korruptsioon? 5. Kas tänapäeva Eestis esineb korruptsiooni? Too näiteid! 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! [se´rse la fam] OTSIGE NAIST! (Alexandre Dumas vanem ,,Pariisi mohikaanlased") Alexandre Dumas vanem Alexandre Dumas noorem Väljend cherchez la femme on tänapäeva politseiromaanides, kriminaalfilmides, kuid ka kohtupraktikas üksnes prantsuskeelsena kasutatav väljend, millega tahetakse öelda, et kriminaalse juhtumi põhjuseid tuleb otsida kas armusuhete vallast või et afääri peasüüdlane on uurijatele veel tundmatu naine. Väljend pärineb Alexandre Dumas' vanema 1854. aastal ajalehes järjejutuna
soomepoistest olnud, kuid hetkel veel kadunud soomepoiss. Eesti lipp oli igal juhul tornis. Paljud arvasid, et Eesti on nüüd Saksast eemaldatud ja vaba, kuid ei miskit. Eestlased võitlesid oma riigi eest nii, kuidas suutsid. Kui neil oleks olnud piisavalt laskemoona ja muud vajalikku, oleksid nad venelastele tuule alla teinud, sest eestlane on siiski järeleandmatu ja teab mida ta tegema peab - Eestimaa vabastama! Häid võrdlusi või ütlemisi: ''Nagu mohikaanlased ammuloetud juttudes.'' Nende endi seast juhi all Soomest tulnud poolhullude kohta. Juht Pärlin olevat öelnud , et kuhu ta selle lastekarja üksi saadab :'' Teiste supp ja lastekari'' Teiste supp- Saksa-Vene sõda ja soomepoisid, pluss siis veel need kämbud. ''Patül läks paanikasse sattunud meestele vastu: kepi najal ja longates, mädanev haav reies. Ta polnud ei ärevuses ega õieti isegi mitte tige. Läks nagu meister vabrikus seadma korda masinaosa, mis ajutiselt on hakanud tõrkuma
kriitiku ja linnaluuletaja Karl Eerme jutukogumik "Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid" (Ehrmann 1935). Kolm lugu kirjel- davad selles kalapüüki Vagula järvel eri aastaaegadel: "Suvisel Vagulal", "Talvisel Vagulal", "Tuli Vagula järve all". Lisaks leidub kogus otseselt looduskaitselisi tekste, milles autor ei moraliseeri, vaid jätab järeldused kaasaelamisega esitatud juhtumite kohta iga lugeja enese teha. Väga emotsionaalne on lugu "Viimased mohikaanlased", mille peategelaseks on hiigelsuur, vana ja kogenud iherus, keda ühelgi kalamehel ei õnnestu võrgu ega õngega kinni püüda, kuna tema end ikka lahti rabeleb. Loo lõpus saame teada, et kala on tapetud – püssilasuga. Selgesti antakse mõista, et tegu oli mõrvaga, eriti küüniliseks muudab asja see, et kasu- tati kalapüügile võõrast meetodit. Eerme tunnistab oma kogumiku järelsõnas, et ei oska oma teost mingis- se kirjanduslikku konteksti paigutada
annaabi.ee 
