saastamispiirangutest ning tekibki olukord, kus inimesed elavad sõna otseses mõttes prügi sees. Aina vähem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ning kui asi katki läheb ei ole tänapäeval mingi probleem lihtsalt see ära visata ja uus asemele osta. Samuti on inimesed ka reklaamiohvrid. Ei mõelda ostetu vajalikkusele, vaid sellest saadakse aru alles siis, kui asja tõepoolest vaja ei ole. Suur osa mõtlematul raiskamisel on ka ajal. Peame pidevalt tehnika arengu ja viimaste moeuudistega kursis olema ning omama kõiki kõige viimaseid tehnikavidinaid. Vastasel juhul oleme me lihtsalt ajast maha jäänud. Vähesed tunnevad huvi jäätmete sorteerimise ja taaskasutuse vastu. Inimese tegevuse tagajärjel on tekkinud tohutud keskkonnaprobleemid. Nende probleemide lahendamata jätmine võib suuresti mõju avaldada ka meie planeedile. Kuigi meil on hetkel veel piisavalt, siis tasuks mõelda ka tulevastele põlvedele. Kõige hullem seis on maavaradega, mille
peab maksma selle eest veel mitumitu aastat. Paljud inimesed ei saa aru, et nendega manipuleeritakse, ja kui keegi isegi saab, siis kuulab ta siiski meedia infot, sest kõik teevad seda ja selle vastu eriti ei saagi. Meie seas on superstaare, kes on saanud paljude iidoliteks just tänu meediale. Paljud inimesed jäävad täna iidolite kajastamisele meedia sõltlasteks, hoides end igal hetkel kursis tema tegemistega või hetkeliste moeuudistega. Meedial peab olema ka musti lambaid, kes võibolla ei olegi sellised, nagu neid meedias kujutatakse, kuid lihtsam ja ka lõbusam on uskuda seda, mida meedia ütleb. Kui kõik kokku võtta, võiks arvata, et meedia motoks on: "Lugu ei pea tõsi olema, peaasi, et ta lugejale meeldiks." Võiks ka öelda, et meedia ei arvesta faktidega, ta isegi eirab neid, ning avaldab seda mis esmapilgul kõige loogilisem tundub ja kõmu tekitab. Inimene ega ka inimeste mass ei saa kuidagi meediale vastu
vanu sai osta antikvariaatidest või hankida väliseestlaste kaudu. "Vogue" oli ja "Harper´s Bazar" ja teised. Moekunstnikud maksid nende eest suurt raha. Isegi Stalini ajal sai ajakirju smuugeldada. 1950-te algul oli siiski ainult üksikuid ajakirju. Hiljem hakkas moevärk õitsema ja pärastpoole hakati isegi Moemajja välismaa- ajakirju tellima. Peab ütlema, et Vabariigi ajal olid naised väga moodsad. Aga nõukogude ajal tekkis moeuudistega ajanihe." Vaadeldes "Moealbumi" 1952. aastal ilmunud esimest numbrit, peab tunnistama, et Kaarma mainitud ajanihe on täiesti olemas. Esitatud mudelitel on veel juures Teise maailmasõja aegse maskuliinse stiili jäljed: mõne kleidi õlg on rõhutatud, palju esineb vormiriietust meenutavaid kostüüme, A-joonega diorilikke seelikuid kohtab vähe ning nad pole kaugeltki nii uhkelt kohevil kui new-look´i originaalrõivad. Ajakirjas pole näha ka ühtki pükstesse riietatud daami
annaabi.ee 
