Kanti kuube, vesti, põlvpükse, linaseid särke ning topelttallaga kingi. (4) 1.3 Meik Sellel ajal kanti väga palju ning väga rasket meiki. Meigi tegemisel kasutati palju pliivalget. Kui esines vistrikke, siis need kaeti siiditükkidega. (4) 2.ROKOKOO Rokokoo sai alguse 18. sajandi alguses Prantsusmaal. Levis enamasti Prantsusmaal ning Saksamaal. (4) Rokokoo ajastul sai moe tekkimise peakeskuseks Pariis. Moesuundi hakkas dikteerima mitte kuningas ja tema õukond, vaid mõni moesolev intiimne aristokraatlik salong. Nendes salongides kogunesid oma aja kuulsused: muusikud, kunstnikud, luuletajad, kirjanikud. 2.1 Soengud Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. (5)
Kuivõrd teaduslikkuse üheks olulisemaks tunnuseks on uue teadmise saamise spetsiifiline viis e meetod, siis on oluline, et meetodi valik ja väljatöötamine oleks igati põhjendatud. Tuleb lähtuda teadmisest, et ei ole olemas häid ega halbu meetodeid, on nende meetodite õige või väär kasutamine. Määravaks on, et valitud meetodid vastaksid töös püstitatud probleemide uurimisele ja lahendamisele. Võib juhtuda, et üliõpilasele satub kätte mingi huvitav või hetkel moesolev meetod, mida tahaks oma uurimuses kasutada. Sellisel juhul tuleb endale aru anda, missugustele küsimustele saab selle meetodiga vastuseid saada ja kas need küsimused on olulised. Igasuguse empiirilise uurimuse eesmärgiks on saada empiirilise uuringuga vastus probleemiseades esitatud teoreetilistele ja praktilistele küsimustele. Tulemuste analüüsis on määrav, kuivõrd vastavad kasutatavad andmetöötluse meetodid vastust vajavatele küsimustele
majandushoonetega. 18. sajandi keskel ilmus mõisahoone esise ruumi kujundusse nelinurkse väljaku asemele ringikujuline väljak - rondeel. Esialgu oli algse nelinurga asendumine ringiga üsna primitiivselt lahendatud, aga ansambli kujunemisel sidus see nii mõisahooned kui pargiosad ühtseks kompositsiooniliseks tervikuks - hooned paigutati ümber rondeeli. 18. sajandi viimasest kolmandikust hakkas ka mõisaomanike maitset ja ehitustegevust mõjutama Lääne-Euroopas moesolev barokk- ja seejärel klassitsistlik stiil, milles püstitati suurem osa Põhja-Eesti mõisate peahoonetest, Lõuna-Eestis langes intensiivsem ehitusperiood 19. saj II poolde ja 20. saj algusesse - historitsistliku ja modernstiili valitsemisaega. J. Maiste andmetel on tänaseni säilinud 40% Põhja-Eesti mõisate peahoonetest. Mõisaparkides süvenes siis barokkperioodile iseloomulik ansamblilisuse printsiip, kujunesid suurepärased mõisaansamblid
annaabi.ee 
