Rahvariided Rahvarõivastega on meist kokku puutunud pea igaüks, kas neid ise kandes või kandjate pakutud kaunist vaatepilti nautides. Kuid mis on või oli rahvarõivas? Üldises mõttes on rahvarõivas seisuslikule ühiskonnale iseloomulik talupojarõivas, mida kanti nii argi- kui pidupäevadel, nii varasematel aegadel kui 19. sajandil. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Esimesed teadaolevad teated rahvariietest pärinevad 11-13.sajandist.Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Andmed 13.-17. sajandi rõivastuse kohta põhinevad endiselt peamiselt arheoloogilistel leidudel, millele lisanduvad 16
Mood Eestis Kui rääkid moest Eestis 19. sajandil peaksime rääkima rahvarõivastest. Rahvarõivaste all mõeldakse eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. Rahvarõivas andis aimu kandja seisuslikust ja rahvuslikust kuuluvusest (alamseisust ja maarahvast), perekonnaseisust, ealisest erinevusest, päritolust jne. Sealjuures on muutused toimunud aeglaselt, ümbrusele omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid jälgides. Eesti rahvarõivad jagunevad mitmeks kohalikuks rühmaks. Nelja peamise rühmana võime eristada Lõuna-Eesti, Põhja- Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid. Naise ja neiu rõivas Paistis silma suure alalhoidlikuse ja konservatiivsusega. Naise ülikonda kuulus tavaliselt linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokku õmmeldud seelik, pikk kuub, kasukas, põll, vöö, valge pearätik, sõba, sukad, kindad ja pastlad
Rahvariided Rahvarõivaste all mõistame me tänapäeval eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. "Rõivamoe" kujundas kliima ja ka töö, mida tehti. Aga rahvarõivas on kandnud endas ka olulist ühiskondlikku rolli väljendades kandja kuuluvust, seisust, vanust, kandja meeleolu. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Selliseid maarahva kehakatteid hakati Euroopas kandma 14. sajandil. Paraku siis (ja nii kuni 18. sajandini välja) olid need rõivad pigem kesk- ja kõrgklassi kantavate riietusstiilide lihtsustatud koopiad.