aastat tagasi. ,,Slängi kui sotsiaalsete murrakute kogumi täpseid keelelisi piire on raske määratleda, sest slängisõnad võivad kiiresti liikuda argi- või tavakeelde või kaduda käibelt sama kiiresti ja ootamatult, kui nad tekkisid." (Kaplinski, L & Vainola, K, 2003: 12) Släng muutub iga põlvkonna vahetusega, seda on tõdenud ka Malle Pajula: ,,Igal põlvkonnal on oma släng, millega eristatakse end eelnenutest. Nii on Eestis olemas oma moensi- ja tshau-põlvkonnad, kes üksteise väljendeid pilavad ja naeruväärseteks põlgavad." (Pajula, 1998) Släng muutub kontrollimatult ja vastavalt ajale. Släng ei ole püsiv. 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab slängi kasutamisest niimoodi: ,,Slängi ei peeta sobilikuks ametlike ja tõsiste teemade puhul. Üldiselt on släng lähedane vabale kõnekeelele, kohati on siin päris raske piiri tõmmata - mis on
Ka keelemees Tiit Hennoste on nentinud, et slängisõnavara ei ole püsiv nähtus. ,,Släng iseloomustab ajastut, milles me elame, peegeldab tihti meie igapäevast elu ja väärtushinnanguid. Kümne aasta pärast on kasutusel hoopis uus släng, sest släng muutub kiiresti." (Hennoste, 2006) Släng muutub iga põlvkonna vahetusega, seda on tõdenud ka Malle Pajula: ,,Igal põlvkonnal on oma släng, millega eristatakse end eelnenutest. Nii on Eestis olemas oma moensi- ja tshau- põlvkonnad, kes üksteise väljendeid pilavad ja naeruväärseteks põlgavad." (Pajula, 1998) Släng muutub kontrollimatult ja vastavalt ajale. Släng ei ole püsiv. 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada 9 Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab slängi kasutamisest niimoodi: ,,Slängi ei peeta sobilikuks ametlike ja tõsiste teemade puhul. Üldiselt on släng lähedane vabale
annaabi.ee 
