kõrvale (nt mestima, spaa, lõimima) jpt. Võib eristada: Okasionaalsed e juhuneologismid vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes kommunikatsioonisituatsioonis ja pärast seda enam kasutust ei leia. See võib toimuda hetkelise nimetamislünga täitmise vajadusest või teadlikust ekspressiivsuse suurendamise vajadusest (nt tuksterjer segaverelise koera tähenduses). Moeneologismid tekivad teatud ajahetkel, mil neid ka intensiivselt kasutatakse, kuid nad ei leia teed tuumsõnavarasse. Need on nn moesõnad, mida teatud ajal mingis sotsiaalses grupis või ka kogu keeleühiskonnas väga palju kasutatakse, kuid pärast ekspressiivsuse kadu asendatakse need uute moesõnadega. Tänapäeval nt (ehk reklaamikeele mõjul) liialdatakse võimendavate eesliidetega, nt mega-,
• Eesti kirjakeele sagedussõnastiku (2002) andmetel on 20 sagedamat sõna olema (44 904), ja (27 232), tema (21 850), see (18 441), mina (14 011), ei (13 813), et (12 318), kui (8600), mis (8230), ka (6194), saama (5894), oma (5738), aga (5276), sina (5139), ise (4574), siis (4529), ning (4409), kes (4369), tulema (4095), pidama (4039). Sõnavara ajaline markeering Neologismid: • okasionaalsed e. juhuneologismid • moeneologismid • ajutised neologismid Arhaismid • arhaismid kitsamas mõttes • historismid Sõnavara rahvusvaheline markeering Võõrastest keeltest sõnavara laenamise põhjusi: • majandus- või kultuurikontaktid • poliitilised, kultuurilised, tehnilised uuendused • tugevamad mõjutavad nõrgemaid, prestiiž • tabu • moenähtused Laenude liigid Võõrsõnad Võõrsõna on keeles muganemata v.osaliselt muganenud sõna. Struktuurivõõrus: • g, b, d sõna alguses
annaabi.ee 
