tuharate piirkond toodi esile liibuva diagonaallõikega. Vaatamata sellele, et vormid olid taas moes, oli põhinõudeks mugavus. Mood 1930. aastal 1930ndatel tulid sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid. Aluspesuks olid üldiselt laiade lahtiste säärtega prantsuse aluspüksid. Vivien Leigh (5 November 1913 7 July 1967) Scarlett O'Hara roll filmis ,,Tuulest viidud". Tõstis näitlejanna kiiresti moeikooni staatusesse. Ühest filmikostüümist sai ka üks ajastu enim kopeeritud kleite. 40-ndad Sõjaaeg tõi kaasa mehelikuma ja nurgeliste õlgadega moe. Seelikud lühenesid taas seda juba materjalipuuduse tõttu. Samal põhjusel kanti palju puutallaga kingi. Kuid 40ndate lõpuks muutub mood taas naiselikumaks ja elegantsemaks: seelikud pikenevad, õlad ümarduvad, tugevalt rõhutatakse vöökohta. 50-ndad Selle kümnendi moe põhiteemadeks olid naiselikkus ja
L'Oréal asutaja, Eugene Schueller, leiutas 1907 aastal esimese sünteetilise juuksevärvi. Esimene patendeeritud küünelakk loodi 1919 aastal. Hakati tootma kulmapliiatseid, mille koostisosaks oli hüdrogeenitud linaseemneõli. Esimesteks ripsmetuššideks said pressitud „koogid“, mis koosnesid siis seebist ja värvipigmedist. 1909 aastal avas Selfridges Londonis Oxford Street’il kaubamaja, mis hakkas müüma kosmeetikat. 1920’ndatel lõi Coco Chanel moeikooni, kellel olid tumedad silmad, punased huuled ja punased lakitud küüned. Nahk oli kuldne päevitnud jumega. Kuna kuldne jume ja päevitamine olid väga populaarsed, nõudis see nüüd nahale kaitset. 1936 aastal tõigi L'Oréal turule päikesekaitsevahendi. Päevitunud jume oli moes Euroopas ja Ameerikas. Aasias jätkas iluideaali naha valgendamine, mis on aktuaalne veel siiani. Nahka heledamaks pleegitada püüdsid ka mustanahalised naised. Naha pleegitajaid sisaldas aluselisi kemikaale nagu
annaabi.ee 
