instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna. Sellel ametikohal töötas ta 1957. aastani, olles ühtlasi perioodil 1952– 1957 moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja. Aastatel 1954–1976 oli Melanie Kaarma Leningradis ilmunud moeajakirjade Moda ja Modeli Sezona kunstnik ning kujundaja. Ta oli arvukate teatri- ja koorikostüümide autor. Melanie Kaarma lavakostüüme kasutati Vanemuise 1949. aasta lavastustes "Põikpead" ja "Nahkhiir", Estonia 1950. aasta lavastuses "Traviata" ja 1963. aasta lavastuses "Minu veetlev leedi". Tema
ei vasta sotsrealismi nõuetele rahvuslikku vormi ega sotsialistlikku sisu "Moealbumi" esikaanelt ei leia. Vestluses Melanie Kaarmaga selgus, et tsensuuriorganite kontroll moekunstnike toimetuste üle oli minimaalne, kuna tegemist oli nõukogude kunstide hierarhilise trepi ühe madalaima astmega. Arvatavasti ainult seetõttu sai säärane ebanõukoguliku ilmega ajakiri üldse trükki minna. Kord aastas ilmuma määratud "Moealbum" pakkus rõivamudeleid igaks hooajaks ja elujuhtumiks. Esimeses 30-leheküljelises numbris olid sellised rubriigid nagu "Mantleid ja kostüüme", "Kauniks puhkeajaks", "Tänavakleite", "Hommikumantleid" jne. Esitatud olid muuseas ka lasterõivad, meestele ei pakutud esimeses numbris midagi; teises numbris see puudujääk kõrvaldati. Teatud osa oli pühendatud rahvarõivastest tuletatud mudelitele. Fotosid praktiliselt pole, valdav osa mudelitest on esitletud moejoonistena.
ansambel Optimistid. Televisioon andis kuulsuste rahvusliku tausta edasi ning tutvustas ühtlasi teiste maade kultuuri. Ilu mõiste laieneb vägagi palju tänu muusikale ja Soome televisioonile. 1959.aasta anti välja ka ülipopulaarne eesti film „ Vallatud kurvid“, kus demonstreeriti kaharaid seelikuid, tärgeltatud puuvillaseid aluskleite.Demonstreeritud esemed on muideks kopeeritud lääne-maailmast. Rääkidest moe levimisest Eestis oli väga kuulus tol ajal moeajakiri Moealbum,mis alustas oma tööd 1952. aasta ja lõpetas 1957.aasta, sest siis avati Tallinna moemaja. Melanie Kaarma oli moeajakirja „ Moealbum“ autor ning põhiline vastutav toimetaja.Kusjuures Melanie Kaarma on kinnitanud, et ta kopeeris ja võttis ideid Lääne moeajakirjadelt, sest neid oli võimalik hankida stalinistlikel aastatel. Nõukogude majandussüsteemi eripära tõttu ei tulnud vastuloodud tööstusharust elujõulist majandusharu, kuid 1957. aastal, kui riikliku
annaabi.ee 
