Seadet kasutatakse elektrijaamades ja elektri tootmiseks. 21. Tuumapomm- suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 22. Neeldumisdoos- näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. 23. Kiirgusdoos- on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. 24. Millest sõltub kiirguse mõju- kiirguse sagedusest ja modulatsioonisagedusest. 25. Kiiritushaigus- protsess, mille kaudu objekt puutub kokku kiirusega.
1000 kus a - mõõtekomplekti (prisma + kaugusmõõtja) konstant, I - mõõtkavast tingitud viga. Mõõtkavast tingitud viga S ×b L= (9) 1000 kus b - kõikide prismade (va miniprisma) koos kaugusmõõtjaga kalibreerimisel saadud mõõtkava tegurite keskmine. Modulatsioonisagedusest tingitud parandus: f0- f Kfreg = d (10) f kus 0 - modulatsioonisagedus, - kalibreeritud sagedus, d - mõõdetud vahemaa. Esimene kiiruse parandus: Esmalt arvutati kaugusmõõtja referents refraktsiooni tegur: c0
Samuti lasersaatja puhul peab selgeks tegema millise kiutüübile antud võimsus on ette nähtud. Joonis 6.9 LED-I ja laseri kiiruguspindalad (Kiirguskoonus > 100µ.m LED, kiirguskoonus 8-10 µm Laser) Traditsiooniliselt Ethernet (10Mbit/s) ja Fast Ethernet (100Mbit/s)- rakendites on kasutatud LED- saatjat nende odava hinna tõttu võrreldes laseriga. LED- saatjad ei tohi kasutada enam Gigabit Ethernet- rakendites sõltuvalt nende laiast spektrist ja väiksemast modulatsioonisagedusest. Nende tõusu- ja kauguse ajad on liiga pikad. Laseri kalliduse tõttu on rakendatud uus ja soodne lasertehnika VCSEL. Elementi kirjeldatakse lausega `` Laseri tõõvõime LED-I hinnaga``. Elemente saab praegu 850nm lainepikkusele. Mainitud saatja tüüp on oodatud. Tema kasutusala saab olema Gigabit Ethernet. 6.6.2 Vastuvõtja Vastuvõtja mõõtedetektorina kasutatakse PIN- dioode ja laviin-fotodioode (APD). Ta muudab vastuvõetud valgussignaali elektriliseks töötluseks
Esimese juhtimismooduse kasutamisel on väljundpingete kujud sellised nagu joonisel 3.31. Pooljuhtlülitite lülitusjärjekord on järgmine: VT1VT6VT2VT4VT3VT5VT1... Koormuse väljalülitamiseks nullpingetel kasutatakse lülitusjärjekorda: VT1VT2VT3 või VT4VT5VT6. Iga faasi pooljuhtlülitid on avatud 1/3 perioodi vältel ja suletud 2/3 perioodi kestel. Kogu lülitusperioodi kestus (2) sõltub nõutavast modulatsioonisagedusest, mille määrab seadepinge u* ja seetõttu on väljundsagedust lihtne muuta. Konstantse alalis-toitepinge korral on vaheldi väljundpinge amplituud alati konstantne. Teise juhtimismooduse kasutamisel on lülitite seisundid ning faasi-ja liinipingete kujud joonisel 3.32. Kolme poolsilla pingetevahelised faasinihkenurgad on siin 120°. Iga faasi pooljuhtlülitid on modulatsiooni esimese poolperioodi vältel avatud ja teise poolperioodi vältel suletud. Vastavalt
annaabi.ee 
