olemasolevatele andmetele tuginedes tõestada mobiiltelefonide negatiivset mõju inimese tervisele. Mobiiltelefon ja tervis Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiinitehnika Keskuses on pikka aega tuntud huvi madala nivooga mikrolainekiirguse, st. mobiiltelefoni mõju vastu inimesele. Esimesed katsed tehti 1996.a: biomeditsiinitehnika-keskuse juhataja professor Hiie Hinrikus hoidis mikrolainekiirguse allikat pea lähedal ja temast sõltumatult muudeti modulatsiooni sagedust. 7 herzine modulatsioonisagedus oli eristatav - tekkis spetsiifiline ebameeldiv, aga õnneks nõrk aisting peas. Teistel katsealustel seda ei tekkinud, mis näitab inimeste individuaalset tundlikkust mikrolainele. Rootsis Lundis nähtud filmilõigus "Motorola" mobiiltelefonide katsetajast, kes oma töökohustuste tõttu pidi mobiiltelefoni kasutama 4 kuni 5 tundi päevas, on märgata silmnähtavad kõnehäired ning ta kurdab vaeguste üle peas. Raske oli leida selle efekti hindamismeetodit. 1998.a lõpus tuli idee
palju erinevaid nuppe. Pärast nuppu vajutamist süsteem koostab saate mis sisaldab puldi ja nuppu koodi. Tavalised puldid ei omanda tagasi side süsteemi, mis tähendab et ta pult ei tea, kas signaal on jõudnud saajani või mitte. Selle pärast signaal saadetakse kuni sa sõrme nupu pealt ära ei võta. Pärast seda pult läheb jälle oote reziimi tagasi. 7 Moduleerimine Tavaliselt puldis kasutatakse ühe ja sama modulatsioonisagedus ehk infrapunastsagedus. Selle sagedusele on seadistatud nii pult, kui ka saaja ehk TV. Modulatsiooni sagedused on tavaliselt standartsed see on 36kHz, 38kHz, 40kHz, (Panasonic, Sony). Haruldane arvatakse sagedus 56kHz (Sharp). Firma Bang &Olufsen kasutab 455kHz mis on kõige haruldane. Kui saatja ja saaja sagedused on erinevad see veel ei tähenda, et nad ei saa teine teist aru. Kui sagedused on erinevad, siis saade sügnaal muutub nõrgemaks.
L= (9) 1000 kus b - kõikide prismade (va miniprisma) koos kaugusmõõtjaga kalibreerimisel saadud mõõtkava tegurite keskmine. Modulatsioonisagedusest tingitud parandus: f0- f Kfreg = d (10) f kus 0 - modulatsioonisagedus, - kalibreeritud sagedus, d - mõõdetud vahemaa. Esimene kiiruse parandus: Esmalt arvutati kaugusmõõtja referents refraktsiooni tegur: c0 n REF = (11) 2 U fMOD kus c0 - valguse kiirus vaakumis (299792458 m/s), MOD - modulatsiooni sagedus, U - kaugusmõõtja pikkusühik.
q = 0,5. Näited on toodud joonisel 3.35, b. Pulsilaiusmodulatsiooni korral sõltub pinge kuju seadepinge u* maksimaalväärtuse ja kolmnurkpinge uc maksimaalväärtuse suhtest. Kandevsuhe (sageduste suhe) määrab impulsside arvu vaheldi igas väljundpinge perioodis fc kf = , f* kus fc on kandevsagedus ja f* modulatsioonisagedus. Mida suurem on kf, seda lähedasem siinusele on väljundvool. Tavaliselt kf = 50...500. Modulatsiooniindeks määrab impulsside amplituudi ja seega vaheldi väljundpinge u *max k mod = . U c max Siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni puhul on maksimaalne modulatsiooni indeks võrdne ühega.
annaabi.ee 
