7. Andsime ostsillograafi sisendisse ristkülikimpulsid sagedusega 30 Hz ja pingega 250 mVrms. Mõõtsime impulsi esikülje ja tagakülje kestused: tesikülg = 4,800 ns ttagakülg = 4,550 ns Teoreetiliselt võib esi- ja tagakülje pikkus olla kuni tf =1/(3fmax) tf = 1/(3*30) = 11 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaali: 3 pinge 1 Vrms kandesagedus 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus 100 Hz modulatsiooniindeks 80% Kontrollisime modulatsiooniindeksi väärtust. Selleks mõõtsime lõigud A ja B ostsillograafi ekraanilt kursorite abil, milledeks saime: A = 4,937 V B = 0,719 V Leiame modulatsiooniindeksi m kasutades valemit m = , milleks saime m= = 0,7458 75%, mis langeb peaaegu kokku kasutatud väärtusega. 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaali: kandesignaali pinge 0,85 Vpp kandesagedus 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge
= 500 mVrms. Määrasime kursorite abil impulsi esikülje kestus tr kahe ajahetke vahena: Joonis 2. Impulsi parameetrite määramine t r = t 0,9U p - t 0,1U p tr (impulsi esikülje kestus) = 26,0 ns tr (impulsi tagakülje kestus) = 28,0 ns Teoreetiliselt pikim võimalik esi- ja tagakülje pikkus tr =1/(3 fmax) = 1/(3*50) = 66,6 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaal: pinge ug = 1 Vrms kandesagedus f0 = 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus f =100 Hz modulatsiooniindeks m = 80% A = 2,531 V B = 406,3 mV m = (2,531 0,4063) / (2,531 + 0,4063) = 0,723 = 72,3% 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaal: kandesignaali pinge ug = 0,85 Vpp kandesagedus f0 = 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz moduleeriva signaali sagedus f = 75 Hz. Kokkuvõte: Sagedus oli generaatoril hea täpsusega, ligi viis korda parem kui ostsilloskoobil, seetõttu tema tekitatud määramatus ei ole märkimisväärne
4.4. AM, FM ja SM signaalide digitaalsed järgiv-detektorid 4.4.1.Järgivdetektorid ADM ga ringahela sees- Antud lahenduses toimub sisendsignaali diskreetimine ja kvanteerimine impulsside tekke korral sageduse süntesaatori väljundis. Viimane kuulub digitaalse faasijärgihäälestuse süsteemi, kus faasdetektori ülesannet täidab ADM1 (joon. 4.4.1).Digitaalsel faasdetekteerimisel, kui esineb kandevlaine ning modulatsiooniindeks on alla , pole vajadust eraldi sünkroondetektori järele. Sünkroondetektori rollis on siis seesama ADM1. Digitaalfiltri DF1 abil tagatakse vajalik D-FJH süsteemi müra ribalaius müra ,ning vajalik astaatilisuse tegur. Filtri DF3 abil eraldatakse detekteeritud signaal mürast. Piisavalt kitsa ribalaiuse korral sagedussüntesaatori väljundis tekivad impulsid nendel ajahetkedel, mis vastavad FM signaali kandevlaine nullidele mis langevad kokku moduleerimata sisendsignaali nullidega)
kolmnurkpinge uc maksimaalväärtuse suhtest. Kandevsuhe (sageduste suhe) määrab impulsside arvu vaheldi igas väljundpinge perioodis fc kf = , f* kus fc on kandevsagedus ja f* modulatsioonisagedus. Mida suurem on kf, seda lähedasem siinusele on väljundvool. Tavaliselt kf = 50...500. Modulatsiooniindeks määrab impulsside amplituudi ja seega vaheldi väljundpinge u *max k mod = . U c max Siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni puhul on maksimaalne modulatsiooni indeks võrdne ühega. Erinevate modulatsiooniviiside korral kmod < 1, mis kujutab endast tähtsat talitluskriteeriumi, sest vaheldi võimsus sõltub selle väljundpingest.
annaabi.ee 
