Juhtmevaba mikrofon on, nagu nimigi viitab, mikrofon ilma kaablita, mis ühendaks mikrofoni otse helisalvestus- või võimendusseadme külge. Juhtmevabal mikrofonil, laialdasemalt tuntud kui raadiomikrofon, on mitmeid erinevaid standardeid, sagedusi ja signaaliedastuse tehnoloogiaid, mille abil asendatakse mikrofoni kaabel ja saadakse juhtmevaba mikrofon. Selline seade suudab signaale edastada näiteks läbi raadiolainete, kasutades UHF või VHF sagedusi, FM, AM või erinevaid digitaalseid modulatsioone. Mõned odavama hinnaklassi seadmed kasutavad infrapunakiirgust. Infrapunakiirgust kasutavad mikrofonid vajavad toimimiseks takistustevaba tsooni mikrofoni ja vastuvõtja vahel, samas kallimatel raadiosagedusi kasutavatel juhtmevabadel mikrofonidel seda kitsendust pole. Mõned seadmed töötavad ühel kindlal sagedusel, kallimad lasevad kasutajal ise valida, millisel sagedusel töötada - nii hoitakse ära olukord, kus teised seadmed võivad mikrofoni signaali segama hakata
rahvaviisi). Nõnda oli nõue algupärase repertuaari suhtes formaalselt mingil määral täidetud. Üldtuttavale koraanile ,,Meil tuleb abi jumalast" lisandus G.P. da Palestrina ,,Oh, helde Jeesus", mis oli eelmise laulupeo kavas. Kolmandaks oli I laulupeo kavast võetud B. Kleini hiiglapikk ja küllaltki nõudlik ,,Jumal on suur", milles on täiskoori ja üksikhäälte vastandamist, polüfooniat, väga teravat kõla ja modulatsioone harmoonias, meloodia arenduselt jääb siiski tavaliseks; selle ettekandmine nõuab kooride maksimaalset pingutust. Kärnteni rahvaviis ,,Üksinda" on saanud sentimentaalsed sõnad, kuigi meloodia on mazoorne ja seetõttu sisuga vastuolus, pealegi on viis väheilmekas ja harmoniseeritud tavaliste vahenditega. Teistest lauludest tõuseb kõrgemale Neithardti ,,Armastuse kiitus", millel on algusosas arendatud meloodiat ja originaalset harmooniat, ent teises osas valitseb nõudlik
Seega pöördume tagasi olukorra juurde, kus meil on signaal komplekskujul, koosnedes Im ja Re (inglise keeles I ja Q) osadest. Läheme tagasi muutuva amplituudiga signaali juurde. Seda võib kujutada kui signaali, kus signaali faas infot ei kanna (nagu näiteks AM signaali detekteerimisel, kus kasutatakse mõlemat külgriba ning kus väljundsignaali amplituud sõltub AM indeksi m sügavusest, mitte faasist). Enamus tänapäevaseid modulatsioone eeldavad aga ka signaalikomponentide faasieristusi. Selleks on mõistlik kasutada kvadratuur- detektorit. Tuletagem meelde kompleksarvu kujutamist reaal- ja imaginaarosana komplekstasandil. Antud juhul siis vektor mt pöörleb kiirusega 2f s ; selle suurus ja nurk on määratavad teatavasti alljärgnevate valemitega: m t=(I2t+Q2t) ja t=tg-1(Qt /It ). 6.3. Signaal kui infokandja 6.3.1. Signaalide liigid- Signaale liigitame: Tekke järgi ·Determineeritud ·Juhuslikud
annaabi.ee 
