Tema ainsaks lootuseks oli novell ,,Rõugearmid". Järgmisel päeval läks ta ajalehetoimetusse, kus tema raamat vastu võeti ja tehti ettemaks - 25 rubla. Sellega sai Vilde jälle elujärjele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Riias elas Vilde boheemlaslikult. Ta sai küll igakuist palka, kuid ometigi olid tal olukordi mil ta oli rahahädas. Sellest hoolimata oli ta ilukirjanduslikul alal päris viljakas. Riias sai Vilde tuttavaks neiu Antonie Gronauga, kes töötas modistina ema moeäris. Ta oli vallaslaps, sündinud Venemaal, Varssavi kubermangus. Tal puudusid küll igasugused vaimsed huvid aga oma ilu ja veetlusega oli ta suutnud Vildet võluda niivõrd, et nad tegid koos plaane kuidas Riiast üheskoos lahkuda. Nõnda ,,põgenesid" nad koos otse Berliini, ilma et nad seda kellelegi öelnud oleks. Kui neiu ema sai teada et nad seal on, kolis ka tema sinna elama. Berliinis jätkas kirjanik loomingulist ja ajakirjanduslikku tööd, ehki seal tuli elada pisut
kui ka kunstilise värvikuse ja jõulisusega. Teoses ei ole midagi juhuslikku. Eriti omapäraselt mängib kirjanik looduse kirjeldamisega. See on tavaliselt mõne tegelase tujudega kooskõlas või iseloomustamaks mõnd tegelast. 20 9) Eduard Vilde naissuhted Riias sai Vilde tuttavaks väikest kasvu, ilusa ovaalse näo ja pruunide silmadega kahekümne ühe aastase neiu Antonie (Toni) Gronauga, kes töötas modistina ema moeäris. Johanna Elisabeth Wilhelmine Antonie Gronau oli vallaslaps, sündinud Venemaal, Varssavi kubermangus. Tal puudusid küll igasugused vaimsed huvid, aga oma ilu ja veetlusega oli ta suutnud Vildet niivõrd kütkestada, et nad tegid koos plaane, kuidas Riiast üheskoos lahkuda. Tonile oli muutunud tüütavaks üksluine töö kübaraäris kurja ema pilkude all. Pealegi oli tal Berliinis onu, kelle juurde ta võis koos Vildega elama asuda. Nii lahkuvadki noored kellegi teadmata 1890
annaabi.ee 
