Lisaks looduslikule dammaravaigule on kirjeldatud lühidalt ka kunstlikul teel toodetavat alküüdvaiku. Alküüdvaik Alküüdvaik saadakse looduslike õlide sünteesi tulemusena. Alküüdvaiguks nimetatakse modifitseeritud polüestervaiku. Modifikaatoritena kasutatakse tavaliselt taimseid õlisid, taimseid ja sünteetilisi rasvhappeid, kampolit, aromaatseid monokarboksüülhappeid jt. Tihti kasutatakse ühe vaigu koostises korraga mitut erinevat modifikaatorit. Lihtsustatult kujutab alküüdvaik endast rasvhapete, alkoholide ning pehme kuivatatud õli segu. Õli sisalduse järgi jaotatakse alküüdvaigud vähese õli (õli sisaldus alla 40 %), keskmise (41-60 %) ja rohke õli (61-70 %) alküüdvaikudeks. Valmis alküüdvärvi otstarve ning omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli
aga substraadi inhibitsiooni kohaselt. Juhul kui transglükosüleerimine oleks kiirem, siis me ei näeks substraadi inhibitsiooni. Vesi konkureeritakse välja, kõik lähevad transglükosüleerimisrada pidi ja siis läheb kiirus transglükosüleerimise platoole (selle reaktsiooni kiirus loeb). 35 Üldine ensüümaktiivsuse modifitseerimise skeem X tähistab modifikaatorit võib olla nii inhibiitor kui ka aktivaator. Tupikkomplekse selles skeemis ei esine. X on inhibiitor juhul kui k´2 on väiksem kui k2, kui aga suurem, siis aktivaator. Kui jääkaktiivsus ( ), siis tegemist osalise inhibitsiooniga st et me küllastame ensüümi inhibiitoriga ära, aga mingi jääkaktiivsus on siiski olemas. Aktivatsioon inhibitsiooni analoogina eriti relevantne ei ole vms. Pöördumatu inhibitsioon Ensüümi inaktivatsioon
annaabi.ee 
