jääb esimese ja viimase peatükivahele terve aasta, aga teost lugedes võib tunduda mõne kohapeal et on möödunud juba viis aastat ja teise kohapeal et möödas on vaid kuu. Protsessi sisu läbib ebareaalne ja tinglik sündmustik kust puudub ühtne ja järjekindel züsee, kord tegeleb peategelane enda panga tööga ja teisel hetkel on ta taas ametis enda kohtu protsessiga millest ta ise absoluutselt aru ei saa. Ka need on modernromaanile omased jooned. Väga tähtis roll on modernistlikes teostes ka tegelaste mälestustel, näiteks Ernest Hemingway teoses ,,Vanamees ja meri" elab üksik kalamees Santiago (vanamees) täielikult enda mälestustes. Hoolimata sellest, et ta pole juba mitmeid kuid ühtegi kala püüdnud läheb ta ikkagi igapäev merele sest ta teab et kunagi oli ta küla parim kalamees. Lisaks sellele elab temas mälestus tema lahkunud naisest. Teosed on väga sürrealistliku sisuga ja võib jääda mulje et kogu teos on vaid suur
Tippteosed jäävad esimesse perioodi. 1. Kross on ajaloolise proosa algataja; 2. 2. kesktee realismi kirjutamise aeg ( 1960ndate lõpu modernsed katsetused 1970-1980ndatel asendatakse põhimõtteliselt realismiga uus tulemine. Krossil on kokkupuutepunkt modernistliku esteetikaga, sulatab osavalt modernistlikkust ja realistlikkust kokku. Tekstid on esteetiliselt radikaalsemad (vahelduv vaatepunkt teostes ,,Taevakivi" ja ka ,,Professor Martensi ärasõit"). Kasutab modernistlikes võtetest sisemonoloogi, sidudes seda realistliku kujutusega). 3. Teisiktegelased (ühel peategelasel on teisik või paralleel, tekivad müstilised seosed, nt ,,Professor Martensi ärasõit"). 4. Krossil on teadlikult lihvitud kirjalik keel ja stiil. Kasutab erinevaid keelevõimalusi tegelaste iseloomustamiseks. 5. Tegeleb ajalooliste tegelastega: Eesti teema ka laiemalt 1970ndate proosasse. Kross on selles teenäitaja, seejuures on ilmselt taotlus ajalookäsitlust
"Kõik on kokku unenägu" (1922) - luuletused I MS "Luxembourgi aias", "Maakaitseväelane", "Sapine kuu", "Hämariklased", 1917. aasta revolutsioonid "Pööripäevad", "Vabaduse tuljak", Eesti iseseisvumine "Hüüdja hääl", "Tõsta lipp!", noore vabariigi algusaastad. Sotsiaalsetele muutustele reageerib tundlikult, omane kriitiline ajanägemine, poliitiline vasakpoolsus. Kuigi luulekogu taotles jälle eesti luules uuenduslikku kohta, jäi "Tuulemaa" tuleku varju, modernistlikes uuendustes ei olnud Suits nii kodus kui sümbolistlikes, "Kõik on kokku unenägu" sisaldab endiselt unenäoteemaga sümbolismi jätku, kõrvuti uuenduslikkusega. 36. Teisi uusromantilise kallakuga kirjanikke Noor-Eesti ajajärgust (J. Randvere, A. Kallas, E. Enno, V. Grünthal-Ridala, M. Heiberg, J. Oks jt). Ernst Enno (1875-1934) esikkogu laideti maha, sattus kriitikute tulise pilgu ja sõna alla. Süüdistati luuletajat diletantismis, pealiskaudsuses, meeleolulises laialivalguvuses
annaabi.ee 
