Siiski julgen väita, et on olemas mõjufaktorid seoses ajastamisega, kuid neid on raske tõestada. Esteetika mõjutab väga sõja kujutamist kirjanduses. Kuna esteetilisi väljendusviise on tohutul hulgal, siis on ka sõja kirjeldamiseks literatuuris palju erinevaid võimalusi. Mõni kirjanik valib sõja kujutamiseks robustse ning võimalikult tõetruu viisi, kirjeldades asja just nii nagu see oli. Kirjanik ei ilusta ega jäta ka midagi välja. Selline kirjeldusviis on väga loomulik modernismiajastule 20. sajandi alguses ning keskpaigas. Sellisel kirjeldusviisil on ka omad riskid, sest mitte kõik ei ole nii aktsepteerivad ning leiavad, et nõnda koletul viisil maailma kujutamine võib meelde tuletada kunagi saadud arme. Sõja kujutamisel kirjanduses on väga selge eristus, kuidas kujutatakse naisi ning kuidas mehi. Mehi kirjeldatakse tihti kui kodukaitsjaid ning vapraid sõdalasi, kes mitte mingil juhul oma kodumaa eest surra ei karda
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 22. FUNKTSIONALISM JA MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS ca 1920-1960. a Raamatus "Eesti arhitektuur" (1993) leidub järgmine definitsioon: "Modernism lõi lakoonilise, ornamenti eitava ja masinaesteetikast lähtuva rahvusvahelise vormikeele; toetub betooni, klaasi ja metalli väljendusvõimalustele, kasutab insenerikunsti ja ehitustehnoloogia saavutusi." Modernismiajastule on omane ka püüe reformida ühiskonda ja elulaadi. Funktsionalismist kõneldes kasutatakse järgmisi paralleelmõisteid: internatsionaalne stiil, konstruktivism, modernism, MoMo jt; argikeeles kõneldakse ka barakkarhitektuurist, kastidest ja karpidest. Need sõnad on omavahel seotud, kuid mitte sünonüümid. Funktsionalismi mõiste kasutamisel on rõhutatud meetodit, mis sai arhitektide ja disainerite loomingus valitsevaks alates 1920. aastate manifestist.
annaabi.ee 
