Moderniseerumine toimub maailma eri paigus erinevalt, kuna igal pool ei pruugi välja kujuneda hästitoimivaid rahvusriike, demokraatiat, vaba turumajandust, juurduda individualistlikke ja ilmalikke väärtuseid. Moderniseeriumine toimub linnastumisega ning tehnika arenguga. Inimesed saavad järjest targemaks ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on ühiskonnas erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Eliit – Inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas
kirikuga. Kombestik õigeusu kiriku oma aga allus Rooma paavstile. Unilaate kohustati liituma Moskva õigeusu kirikuga. 1844 a kaotati juudi nn omavalitsused. Juudi elanikkond allutati üldistele seadustele ja juudi lastele avati venekeelsed koolid. Juutidele laiendati ka sõjaväekohustus (varem tasusid vastavad kroonumaksu). Eesmärgiks sulandada juudid vene ühiskonda ja lõpetada ära nende rahvuslik eraldatus. Olid ka siiski uuenduslikud, moderniseeruvad muudatused. 1840 alustati talurahva reformi, laiendati talurahva omavalitsust ja mindi üle teo-rendilt raha-rendile. Võeti ette ka samme era talupoegade olukorra parandamiseks. Viidi sisse ka inventariraamatute (vakuraamatute) reform, et välistada suvaliste koormiste kehtestamist. Üldiseks eesmärgiks talurahva tugevdamine aadli vastu, sest aadel oli ebalojaalne ja poliitiliselt aktiivne. Kultuurilise rahvusluse etapp 19. saj teisel poolel. Zemaitija piiskop (1850-75) Motejus