Sotsiaalne muutus – protsess, mille kaudu muutuvad väärused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja isikustasand) Keskkonnasündmused – loodussündmused/inimese tekitatud situatsoonid Sissetung Kultuurilised kontaktid Innovatsioon Populatsiooninihked Difusioon Tehnoloogia ja kultuuriline lõtk Tehnoloogia difusiooni mudel Keskkonnaruumi piirid Moderniseerumisprotsess kaotb oma legitiimsuse senise aluse – vajaduse võidelda vaesusega Inimesed tegutsevad iseenda äraolekul – füüsiliselt, mitte moraalselt ja poliitiliselt üleüldise vastutamatuse sündroom Loodus ja ühiskond Looduse ja ühiskonna vastandumise lõpp Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines) Väiksemd ehitised Taaskasutatavad materjalid Keskkonnasäästlikult toodetud materjalid Üksnes kasvatatud metsa kasutamine ehituses
Ajaline areng: 1. Balti erikorra kõrgaeg 1721-1783 - tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj 2. Asehalduskord 1783-1796 - Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse: 1. Põhja-Baltikumis seisuslike omavalitsusõiguste järsk (ajutine) piiramine 2. Eesmärgiks Venemaa riiklik tsentraliseerimine ja unifitseerimine valgustatud absolutismi vaimus 3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917 - Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid Läänemereprovintside olukorda: 1. Baltisakslased soovisid konserveerida oma positsioonid 2. Algas eestlaste emantsipeerumine ja moodsaks rahvuseks kujunemine 3. 1860-1870ndatel pidi Vene riiklus ennast kaasajastama ja reformima, mis andis eestlastele võimu kohaliku omavalitsuse tasemel (nt Balti kubermangude vallareform 1866) Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal:
vabrikutes töötav tööstusproletariaat. Uue hoonetüübina ilmuvad linnapilti kahekorruselised väikeste üürikorteritega tööliskasarmud, mis kuulusid eraomanikule, kes ise võis, aga ei pruukinud elada samas hoones. Väljaüüritavad korterid olid enamasti ainult ühest toast ja köögist koosnevad või kogunisti kööktoad, ometi pidi sinna elama mahtuma terve perekond, sageli õige mitme lapsega. Kõige rohkem ehitati seesuguseid töölismaju Tallinna ja Tartusse, kus moderniseerumisprotsess ja rahvastiku juurdekasv oli kiireim. Varasemad lihtsamad kahekorruselised elamud kujutasid endast ühekorruseliste edasiarendusi ja sageli kahekorruseline elamu saadigi nii, et olemasolevale ühekorruselisele ehitati lihtsalt üks korrus peale. Need elamud võivad olla nii pikema küljega kui ka otsfassaadiga tänava poole. Sageli puudub just vanematel sedalaadi elamutel analoogiliselt varasemate ühekorruseliste agulimajadega ka tänavale avanev välisuks (Joonis 1.10 vasakul).
annaabi.ee 
