rajati palgatööjõul põhinevad suurmajandid, mis võimaldasid uuenduste kiiremat kasutuselevõttu; ning kiire kapitalistlik areng, oli see eelduseks tööstuspöördele. 36) Milles seisnes tööstuspöörde/revolutsiooni olemus ja mida võib pidada selle pöörde alguseks ja lõpuks? Tööstuspööre –olemus: manufaktuuridelt mindi üle vabrikutööstusele. Alguseks loetakse aega, mil tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene aurumasin. Tööstuspöörde algus langeb kokku moderniseerimiseajaga. Tööstusrevolutsiooni lõpuks võib pidada aega, mil enamik toodetud kaubast pärineb vabrikutest.
Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Mõisamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli võimalik olla maaomanik ning seetõttu kadusid varasemad teravad vastuolud. 55) Millega algab ja millal lõpeb tööstuspööre/tööstusrevolutsioon? Tööstuspööre – vormiliseks alguseks loetakse aega, mil tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene aurumasin. Tööstuspöörde algus langeb kokku moderniseerimiseajaga (kehtib ainult eesrindlike riikide puhul, teistes riikides jääb algus hilisemasse aega). Tööstusrevolutsiooni lõpuks võib pidada aega, mil enamik toodetud kaubast pärineb vabrikutest. 56) Millal algas Eesti alal tööstuspööre ja millal me võiksime lugeda selle toimunuks? Põhjenda! Eestis Georg Scwartzi 8-hobujõuline aurumasin 1827 Narvas. Eestis on tinglikult märgitud tööstuspöörde lõpuks 1890.ndad