4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi. Praktiliselt kohe pärast Narva vallutamist koostati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid. Ehitatavad kindlustused järgisid senist keskaegset linnamüüri asupaika, tegemist oligi pigem olemasolevate kindlustuste tugevdamisega, kui uute rajamisega. Vana linnamüüri nurkadesse ehitati seniste keskaegsete
Põlevkivi annab tööd ja eluks vajalikku kindlustunnet paljudele inimestele ning seetõttu on loomulik, et KirdeEesti elanikkond valdavas osas toetab põlevkivikaevandamise jätkamist. Põlevkivienergeetika suuremahuliseks jätkamiseks tuleb lahendada aga mitmeid keerukaid keskkonnaprobleeme. Vastavalt Euroopa Liidu keskkonnanõuetele ja Eesti ühinemistingimustele ELiga pole vastavalt suurte põletusseadmete direktiivile (2001/80/EÜ) moderniseerimata tolmpõletuskatelde kasutamine pärast 2015. aastat enam lubatud ja kahjulikke emissioone tuleb oluliselt piirata. Vastavalt Euroopa Liidu prügiladirektiivile (1999/31/EÜ) tuleb 16.juuliks 2009 rakendada uus tuhaärastustehnoloogia põlevkivituha ladestamiseks, mis on tehniliselt keerukas. Loomulikult on põlevkivi kõrgema kütteväärtusega kivisöest meil odavam seetõttu, et transpordikulud on väiksemad ja ka
annaabi.ee 
