süüteod, vaid on karistatavad varavastaste süütegude normide alusel. UNS varavastaste süütegude peatükk aga ei jõustunudki. Kuna NS sisaldas jätkuvalt kirikuvara vastu suunatud süütegusid, siis rakendasid koh- tud NS norme. Seda olenemata sellest, et seadusandja oli need uuest seadustikust välja jätnud. Eelnevast võib välja tuua selle, et kuigi Tsaari-Venemaa oli püüdlemas arengu ning õiguse modernisee- rimise poole, siis seadusandlus sellele tegelikult järele ei jõudnud. Mitu samaaegselt kehtivat seadustikku muutsid õiguse raskepäraseks, ning nagu K. Grau kirjutas, siis ühtse kriminaalseaduse maksmapanek oli tingimata vajalik. See oli tarvilik teaduse, sotsiaalpoliitilise ja üldise kultuuri seisukohalt.*67 Hiljem toimu- nud muutused karistusõiguses ja kriminaalseadustike valdkonnas on juba omaette teema, mille üle käes- olevas artiklis ei arutleta.
muudavad isendid ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeiks (Turner 1994: 59) n Suveräänsuse kandumine kuningalt kodanikele on oluline pöördepunkt lääneliku demokraatia arengus (Turner 1990: 211) Kodakondsuse tunnusjooned n Liikmelisus: eesõigustatus väljasolijatega võrreldes, va teoreetiline maailmakodakondsus. Võimaldab sotsiaalset sulgust kõigi selle kaasmõjudega n Seisundilisus: eripära, arvestades, et modernisee-rumine toob kaasa seisundite teisendamise lepingusuheteks. Kodakondsuse aluseks jätkuvalt sünnipära, va uued juurdetulijad, kellel võivad olla eksamid, vandeandmine (leping), jõukustest jne. Õigustest ja kohustustest praktiliselt võimatu loobuda, va väljaränne (siis teise riigi kodanikuks) n Aktiivne osalus: normatiivne vabariiklik lähenemine. Mure lambistumise pärast. Rõhk kodanikukohustuste täitmisele,
annaabi.ee 
