filosoofiale. arvamusi. Senised tõlgendused võib jagada kolme rühma. Esimese esimese rühma esindajad kasutavad modernismi kui üldmõistet, mille alla arvestatakse mitsmesugused eksperimentaalsed ja avangardsed voolud 20.sajandi I poole Euroopa kirjanduses: futurism,ekspressionism,dadaism,sürrealism jne. Eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Teine läheneminese modernismile on kirjanduslookeskne. Selle puhul peeatakse moderismi alagusajaks umbes aastat 1910- kui alustatakse futurismist või aastat 1890- kui laustatakse sümbolisimist Kolmas vaatenurk põhineb teoorial: modernismi defineeritakse eelkõige teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles sundumuses keskendumist tekstile ja keelele. Tõeline kunstitöö juhib pilgu aknale endale, mitte akna taga olevale. Modernistliku kirjanduse põhitunnused järgib arusaama,et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi
alateadvuse rollile kunstis. Kas tegemist võiks olla eesti avangrdi perioodiga on siiski küsitav. Eestisse jõudsis maailmas toimuvate kuldsete kuuekümnendate ilmingud selle kümnendi lõpul ja ajalukku jäi pigem periood kuldsed seitmekümnendad. Maailmas toimusid suured muutused- tehnoloogia areng ja elukorralduse muutmine tõid kaasa ta pöörased arengud kunstis. Duchampi purskkaevu taustal lõpetas 60ndate lõpul moderismi ajastu Joseph Kosuthi artikkel "Art After Philosophy" Küsimuse püstitus: Miks ma olen kunstiteos ? Lõpetas edasise küsimise kunsti tähenduse osas . Konseptualism, op- ja popkunst ning minimalism alustasid võidukäiku Muutustega ühiskonnas muutus ka kunsti roll tavainimese elus, visuaalne keskkond ja mugavuse kasvades mõttelaad. Üllataval kombel on just mõtelaadi sarnane areng samane nii raudse eesriide ühel kui teisel pool. Andy Warholi supipott jäi liidukodanikule veel