Talis bachmann Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud taju, tähelepanu ja teadvuse mehhanismide ning tajufenomide uurimisele. Lisaks sellele on ta tegelenus psühhofüsioloogia, eksperimentaalesteetika ning reklaamipsühholoogiaga. Suur osa tema uurimustest on interdistsiplinaarsed, jäädes eksperimentaalse kognitiivpsühholoogia, psühhofüüsika ja neuroteaduse ühisalale. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist. Uurimisteemadest olulisimana tasub mainida taju (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, tähelepanu moduleerivat mõju tajule, flash-lag efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad tosina tuhandiksekundi jooksul),
Ka arenguperspektiivis eelneb teistele kultuurisüsteemidele Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika semiootiline superstruktuur, mis on loodud esimese astme modelleerivat süsteemi kasutades kõik inimkultuurid sisaldavad vähemalt kaht teisest modelleerivat süsteemi: visuaalset ja verbaalset, ikoonilist ja sümboolset. Kuid hierarhiseerivad erinevalt Kultuurisemiootika Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst
annaabi.ee 
