rolli välise lahenduse teostamine. Jumestaja töö eesmärgiks on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, kauniks ja stiilseks. Tema tööülesanneteks on näonaha ettevalmistamine jumestuseks, värvianalüüsi tegemine, õigete jumestustoodete valik vastavalt kliendi nahatüübile ja jumestuse eesmärgile ning jumestustööde teostamine. Töökohustuste hulka kuulub ka klientidele jumestustoodete tutvustamine, müümine ja klientide nõustamine. Jumestaja valdab erinevaid modelleerimistehnikaid ning teostab töid kavandi järgi. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundadega. Jumestuskunstnik kavandab ja teostab jumestustöid. Jumestuskunstnik tunneb kaasaegseid jumestustooteid ja -tehnikaid ning moesuundi. Ta viib läbi näitlikke esitlusi ja koolitust. Jumestuskunstnik juhendab kutseala õpilaste tööd ja vastutab selle eest, võib olla ka teiste jumestajate juhendaja.
erinevaid hilisema elu aspekte. Paliud psühholoogid usuvad, et sotsiaalsete oskuste treenimine võib olla kasulik laste jaoks, kellel pole sõpru. On kasutatud spetsiaalsed mängusessioonide läbiviimist noorema partneriga, et näha, kas võib-olla see annab neile enesekindlust sotsiaalses interaktsioonis, mis näis aitavat. Teised teadlased, kes on uurinud keskkoolilapsi, on kasutanud otsesemaid sotsiaalsete oskuste julgustamise vahendeid, näiteks modelleerimistehnikaid, kus laps vaatab filmi, milles näidatakse endassetõmbunud last, kes osaleb järjest keerulisemates interaktsioonides eakaaslastega. On leitud, et selliste filmide vaatamine suurendab hilisemat sotsiaalset interaktsiooni. Suunava käsitlusviisi korral õpetati lastele, kes olid määratletud kui sotsiaalselt isoleeritud neid oskusi, kuidas grupis osaleda, eakaaslastega koostööd teha ja suhelda. Seda tehti spetsiaalsete mängusessioonide ajal ühe sihtlapse ja ühe eakaaslasega
Loeng 7 ja 8. Ärimodelleerimisest täpsemalt: kahe metoodika tutvustamine ja võrdlus (meditiinilabori näitel) Eesmärgid Õpetada meie ainetöös kasutatavat (ärikasutusjuhtude keskset) ärimodelleerimise metoodikat läbi konkreetsete näidete (MedLabor, Deklareerimine) Tutvustada ka ühte teistsugust (äriprotsessikeskset Eriksson-Penkeri) metoodikat Õpetada senistes loengutes käsitlemata notatsioone ja modelleerimistehnikaid Toetada harjutustunde Valmistuda esimeseks kontrolltööks Taust Eelmises loengus rääkisime ärimodelleerimise olemusest, eesmärkidest ja põhimõistetest. Eristasime äriprotsesside (tegevusdiagrammide) ning ärikasutusjuhtude (ehk funktsionaalsete ärieesmärkide) keskseid lähenemisi ärimodelleerimisele. Seekord vaatame täpsemalt ühte äriprotsesside (tegevusdiagrammide) keskset metoodikat (Erikson-Penker’i metoodika) ja ühte ärikasutusjuhtude