kaotuse tõttu. Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt. Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust. Nt vrd lauseid: Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Jagunemine Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel. 2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, nt Kas eile vihma sadas?; – siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, nt Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi;
2) Rõhumäärsõnad näitavad kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib- olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt. Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust. Nt võrrelda lauseid: Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel. 2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, näit. Kas eile vihma sadas?; siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, näit. Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi;
annaabi.ee 
