rahvaid. 4. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus 1 MS sh mis riik millisele riigile ja mis ettekäändel sõja kuulutas: 28.07. Austria-Ungari kuulutas Serbiale, sest A-U troonipärija tapeti. 01.08. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, sest Venemaa saatis mehi mobilisatsiooni ja Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutust, kui Venemaa seda tagasi ei lükanud. Saksamaa selle tagajärjel hakkas ka saatma mehi mobiliseeruma. 03.08. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale sest Prantsusmaa oli Venemaa liitlane, nõuti mobilisatsiooni tühistamist. 04.08. Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja, sest ta rikkus Belgia neutraliteeti Maailmasõjas. 5. Saksamaa sõjaplaan ja selle realiseerimine: mil määral õnnestus/ebaõnnestus? (Schlieffeni plaan) Saksamaa eesmärgiks: sõdida ühel pearindel korraga, vältida üheaegset sõdimist nii
19 Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv -, paigalseisu või passiivsurve. Joonisel 10.40 kujutatud üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub juhul, kui seinale ei mõju mingit jõudu (P = 0), paigalseisusurve. Jõu suurenedes hakkab sein pinnases pöörduma mingi punkti ümber. Seina liikudes hakkab ühel pool seina järk-järgult mobiliseeruma passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse võimaliku jõu korral saavutab passiivsurve seina üla- ja alaosas oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Sein on sellisel juhul piirseisundis. Pöördepunkti ei paigutu ja mõlemal pool seina mõjub paigalseisusurve. Surve jaotus on näidatud joonisel 10.40a. Seinale mõjuv resulteeruv surve on nende kahe surve vahe, mis kõverjoonena esitatud joonisel 10.40 b. Seina tasakaalu puhul peab kõigi se llele mõjuvate
t Paigalseisusurve h(Kp Ka) Aktiivsurve Joonis 10.40 Pinnasesse kinnitatud seina arvutuskeemid Jõu suurenedes hakkab sein pinnases pöörduma mingi punkti ümber. Seina liikudes hakkab ühel pool seina järk-järgult mobiliseeruma passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse võimaliku jõu korral saavutab passiivsurve seina üla- ja alaosas oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Sein on sellisel juhul piirseisundis. Pöördepunkti ei paigutu ja mõlemal pool seina mõjub paigalseisusurve. Surve jaotus on näidatud joonisel 10.40 a. Seinale mõjuv resulteeruv surve on nende kahe surve vahe, mis kõverjoonena esitatud joonisel 6.40 b. Seina tasakaalu puhul peab kõigi sellele