Jakobson toeats Vene tsaari. Peale erinevate reformide läbiviimist Eestimaal ta lootis, et Venemaalt on oodata avaraid võimalusi eestluse arengule. Tekkisid esimesed mõtted autonoomiast Eestile. Jakobson võttis aktiivselt osa kõigi eesti seltside -Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli organisatsiooni, põllumeeste seltside jne asutamisel ja propageeris neid igati. Eriti oluliseks poliitilise võitluse relvaks luges Jakobson ajakirjandust, mis pidi olema rahva ärataja ja mobiliseerija. Jakobson seadis oma eesmärgiks luua võimalikult lai rahva ühisrinne balti aadli ülemvõimu vastu. Ea Jansen järeldas, et kogu ,,Sakala" tegevus pole Jakobsoni jaoks ikkagi muud kui vaid ettevalmistav periood, rahva kasvatamise ja jõudude kogumise periood. Jansen nägi Jakobsonis kahte poolt: ettevaatlik poliitikamees, kes püsis seaduslikes piires ja teisest poolest siiras demokraat, kes taotles laiade masside mobiliseerumist feodalismivastase võitluse nimel.
Tandemtransplantatsioonide teostamine on näidustatud kliiniliste uuringute raa- mes Perifeerse vere tüvirakkude mobiliseerimine Tüvirakud mobiliseeritakse peale 3-4 induktsioonravi kuuri (kui M-valk <10 g/l või kui on tegemist vähemalt stabiilse haigusega) Vereloome tüvirakkude mobiliseerimiseks kasutatakse tsüklofosfamiidil 2-4 g/m2 või ifosfamiidil baseeruvaid (kombinatsioonis epirubitsiini ja deksametasooniga) raviskeeme+G-CSF Halb mobiliseerija: näidustatud Plerixafor 6.4.2. Allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine Allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine müeloomi puhul on seotud suurte riskidega, transplantatsioonist tulenev surevus ulatub 20-30%-ni Vaatamata siirik müeloomi vastasele efektile on retsidiivide sagedus suur ulatudes keskmiselt 7%-ni aastas Konventsionaalset allogeenset vereloome tüvirakkude siirdamist tuleb kaaluda