inimest, kelle peamiseks hirmuks oli uus NSV Liidu okupatsioon. Põgenevatele eestlastele tehti etteheiteid, et nad ei hoolinud oma kodumaast. Mina seda ei arva ega usu, et paljud lahkujad olid nt. tipppoliitikud, kes oleks langenud repressioonide ohvriks. Ka poliitikutele lahendada antud ja tekkinud võimalused olid piiratletud. Maailmasõja puhkedes, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti, sealjuures hoiduti isegi mobilatsioonist. Taoline poliitika näis esialgu olukorda arvestades kasulik, kuid siiski levisid kuuldused, et 1939. aasta augustis sõlmitud MRP, võib sisaldada Baltikumile halvaendelist sisu. Eestlaste teine valik, poliitikute seisukohalt oli liitlaste otsimine, mida siiski ei teostatud. Peale Baaside lepingu sõlmimist, muutusid eestlaste võimalused Teise maailmasõja ajal veelgi ühetaolisemaks. 1940nda aasta suvel, toimus Eestis riigipööre ning juba augustis astuti Nõukogude Liitu
loob omandiõiguse ja kontrolli oluliseimate infrastruktuuride üle ja sellega ka naabrite üle. Et mõista Venemaa välispoliitikat... Sotsiaalse Identiteedi teooria (Larson, Shevchenko): Riigid tahavad positiivset tunnustust ja ennesehinnangut. Sotsiaalne mobilisatsioon: koht kõrgema staatusega grupis. Sotsiaalne võistlemine võimuhierarhias. Sotsiaalne aktiivsus, et leida uus valdkond, milles olla parim. Jeltsin- sotsiaalsest mobilatsioonist võistluseni. Putini sotsiaalne leidlikkus- sõda terrorismi vastu. Jagatud radaribaasid. Keemiarelvade väljatoomine Süüriast. Ründav Realism: Venemaa eesmärk on laiendada võimu ja huve nagu ka kõigil teistel riikidel. Võimuvõitlus Kaukaasia piirkonnas viib Gruusia sõjani- Venemaa püüdlus saavutada hegemoonia piirkonnas, kus Nato tahab laieneda. Laienemisplaanid teistes piirkondades: Kesk-Aasia: Euraasia Majandus Ühing. Ida-Euroopa: Ukraina
annaabi.ee 
