Edaspidi võis kopeeritud numbriga vabalt helistada ning arve sai loomulikult numbri seaduslik omanik. Levinumad 1G süsteemid olid nt Põhjamaade NMT ja Ühendriikide AMPS. Eestis pakkus NMT võrku EMT aastatel 19912000. Viimase kõne kohalikus NMT võrgus olevat teinud tollane teede- ja siseminister Toivo Jürgenson ja EMT direktor Peep Aaviksoo. 2G erinevalt eelmisest põlvkonnast, oli kõneedastus digitaalne ning krüpteeritud. Tuntud ja täna Euroopas mobiilinduse sünonüümiks saanud 2G võrk on GSM. GSM tõi endaga kaasa ka sellise mõiste nagu SIM-kaart (Subscriber Identity Module), mis võimaldas abonendi numbri lahti siduda telefoniaparaadist SIM-kaarti sai pista mis tahes GSM-aparaati. Varasemate süsteemide puhul oli igal mobiilil oma fikseeritud number. GSMil oli eeliseid palju krüpteeritud kõnesid polnud enam võimalik (lihtsalt) pealt kuulata; müravaba kõnekvaliteet;
vahetades säilitada oma numbri. Kõige rohkem võidab sellest Elisa, sest paljud EMT kliendid kolivad Elisa võrku suurte kõnehindade tõttu. (Pilvre, 2010) 7 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG Kogu maailmas on mobiiltelefonide turg avatud ülitihedale konkurentsile ning kuigi tundub, et ses võidujooksus jäävad kõik vähemalt ellu, pole see alati kindel. Vähem heli ja rohkem pilti see tunnuslause tundub olevat kogu mobiilinduse viimase aja võtmesõna. Põhjenduseks on uued rakendused ning mängud mobiiltelefonis, milles ei ole heli oluline tegur. ,,Vähem on rohkem", ütles tervele maailmale Apple'i looja, Steve Jobs. See oli tema üks telefoni tootmise põhimõte. Müügil on väga palju telefone igasugusele maitsele kõik nendest kahjuks populaarseks ei osutu. Aastaid jaotati kliendid kaheks lihtsa põhimõtte alusel: need, kes kasutavad telefoni ainult helistamiseks ning need, kes oskavad ka sõnumeid saata
annaabi.ee 
