kasvaja teke riski ning kas raadiosageduslained on tumorigeensed. Tegemist oli juht-kontroll uuringuga, mis viidi läbi kuuetesitkümnes keskuses kolmeteistkümnes erinevas riigis ja mis hõlmas kokku üle 10 000 katsealuse (2708 glioomi juhtu ja 2409 meningioomi juhtu). Uuringus kasutatavad andmed saadi intervjuude põhjal. Selleks, et piirata uuringu mahtu keskenduti nelja tüüpi kasvajale, mis asusid nendes kudedes, mis kõige rohkem absorbeerivad raadiosageduslaineid, mis tuleb mobiilidelt. Nendeks olid glioom, mengioom, kõrvalsüljenäärme kasvaja ja akustilise närvi (schwannoma) kasvaja. See uuring erines teistest samalaadetest uuringutest selle poolest, et see hõlmas väga palju juhte, eriti neid, kes olid pikaaegsed ja pidevad mobiiltelefoni kasutajad.2 Juht-kontrolluuringus kasutatakse riski leidmiseks sansside suhet ehk OR (odds ratio). Antud uuringus esines märgatvalt kõrgenenud OR vähe, mis juba näitab üldiselt vähest seost
· Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI? · Kiirabi kutsumiseks helista numbrile 112. Kõne on tasuta kõigilt telefonidelt, sh mobiilidelt ja taksofonidest · Meditsiinilist abi vajavat kutset tehes räägi võimalikult selgelt ja täpselt - kes vajab abi ABIVAJAJA kohta ütle ta sugu ja vanus (kasvõi umbkaudne) ning kirjelda ta seisundit. Kui olid sündmuskohal juba abivajaduse tekkides, siis räägi ka, mis juhtus. Kui abivajaja on su tuttav ja sa tead, et ta põeb mingeid kroonilisi haigusi või tarvitab ravimeid, siis anna sellestki häirekeskusele teada. MIS JUHTUS?
annaabi.ee 
