Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev hirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine (nt tuuleparkide vi muude ehitiste rajamise tttu), lireostus, kalavrkudesse takerdumine ja toiduvarude vhenemine. Lnemere res pesitsevad linnud : Khmnokk-luik. Khmnokk-luik on vga vaikne lind. Luik pesitseb Phja-, Lne-, Kaspia- ja Musta mere rsetel aladel. Merikotkas. Merikotkas eelistab veekogudelhedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja mnnikud. Jkoskel. Jkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse Merikajakas. Teda vib kohata ainult merel, sisemaale ei tule ta kunagi. Aul. Aul on viksemat sorti sukelpart, kes kaalub tavaliselt 600-700g. Aul pesitseb tundravtmes, kuid talvituma lendab luna poole. Kirjuhahk. Kirjuhahk kuulub maailmas otsesesse hvimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Lnemeri on kige thtsam kirjuhaha talvituspiirkond Euroopas. Kirjuhahad
Rstik Rstik on suhteliselt vike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat vrvi madu, kelle tunneb ra piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu jrgi. Mnikord vib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka leni musti isendeid. Rstikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, jrvede ja jgede kaldapiirkonnad, vhem ka niidud ja kuivad mnnikud. Rstikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning vivad puududa suurtelt aladelt mberringi. Nad on vga paiksed loomad, elades kogu elu hel ja samal kohal, liikudes vaid 60100 m raadiuses. Rstikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed esimesel poolel
annaabi.ee 
