M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus
Ei peeta vajalikuks lapsele surmast rkida. Kuigi tsistest asjadest rkimine valmistab vanematele raskusi, peaksid lapsed saama vastuseid oma ksimustele just emalt-isalt. Pikka aega on uuritud, kuidas laps surma mistab. On leitud, et juba sna varakult tajub laps elu bioloogilisi rtme, niteks une ja rkveloleku, ja peva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele esimese kogemuse sellest, mida thendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb mngides silmad kinni, siis pole teda olemas, silmi avades tuleb ta siia maailma tagasi. Selles mngus kogeb laps mitmeid surma ja lestusmisega seonduvaid tundeid-hirmu, pinget ja rmu. Umbes kaheaastaselt hakkavad paljud lapsed pimedust kartma. Phjuseks on hirm tundmatuse ees . Maailm on lapse jaoks olemas vaid niikaua, kui ta seda neb. Pimeduses kaovad asjad lapse mber ja laps hakkab kartma, et ka tema vib kaduda. Samas eas hakkab laps kartma ka seda, et vanemad jtavad ta maha
tvime silitamiseks. Tehnika tiusutmise tttu jb kehalist td jrjest vhemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordihingud annavad selleks hid vimalusi. Koolis on pilastel kll vimlemistunnid, ilmselt aga jb neist napiks. Kik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult vimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, vrkpalli vi teisi liikumist nudvaid mnge harrastab, on kauem terve ja tvimeline. Mngides, sportides ja ppides me vsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Vsimus kaitseb organismi lekoormuse eest. Elundite tvime taastub, kui saame puhata. Kige phjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Prast pingutavat ppetundi vi raske kodulesande lahendamist vivad paar kerget vimlemisharjutust ning sgav sisse-vlja hingamine meid jlle erksaks muuta. Eriti aga tuleb aktiivseks puhkuseks kasutada vaba aega. Raske kehalise t tegijad peaksid vabal ajal
thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu kla/linn/vald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivus/tolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4.
13.Kuidas Bille ja Ewald lkkasid edasi Jasperi rasaatmist? Nad aitasid Jasper'i tuba koristada.(Konservipurgid, salfrtikud jne) 14.Miks ei vtnud Ewald poodi minnes Jasperit kaasa? Sest ta oleks poest koheselt midagi varastanud. 15.Miks muutsid ema ja isa Jasperi rasaatmise suhtes meelt? Nad kuulsid ta rasket tausta ja seega hakkas Jasper neile vaikselt meeldima. 16.Mis juhtus Jasperi kivikohvriga? Miks? ks vike poiss rvis selle ra palli mngides. 17.Miks tahtis Jasper ilmtingimata Rooma minna? Ta ema lks sinna puhkama. 18.Miks nad siiski Rooma ei linud? Kirjelda juhtumit vimalikult tpselt. Nad helistasid ta emale ja ta ei oota Jasperit sinna, kuna see tooks vanu mlestusi meelde. 19.Miks Jasper pgenes? Ta armastas Billet aga ta ei julgenud seda Bille'le telda ja ilma temata ta ei suutnud Jasper elada. 20.Miks ei tahtnud ema mrs. Pickpeeriga rkida? Ta ei soovinud telda, kui halb poiss Jasper tegelikult on. 21
tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud vib jagada: jazz- , biit- ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut vib vrrelda rocknrolli lbimurdega mujal. The Beatles jt. eeskujul tekkis ka meil poisiohtu asjaarmastajatest hulk kitarriansambleid. Lpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse vljundi. Eesti popmuusikute uus plvkond koosneski philiselt keskkoolipilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil mngides omandasid ka muusikalised teadmised. Repertuaari hangiti vlismaistest raadiojaamadest. Juuniorid (kogunesid 1963 sgisel) pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tnis Mgi. 1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli Real ning Raplas Omega - viimasega sai lavaristsed Anne Veski. 1965 Virmalised , Rtmikud , Optimistid , Toonika, Peoleo . Virmalised olid 60-ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja lo Kurmet. 68
annaabi.ee 
