inimese mälu absoluutselt kõike, ühel või teisel viisil. Samas on seda raske tõestada, sest inimesed, kelle peal tehti eksperimente, ei teadnud tihti isegi, et nad seda mäletavad ning seega on neid mälestusi raske tegelikkusega seostada. Pikaajalist mälu on ka võimalik treenida, korrates informatsiooni, mida tuleb ka väga korralikult analüüsida ja lahti mõtestada, et oleks kergem seoseid luua. Meetodeid kuidas oma pikaajalist mälu pikendada nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Viimase 45 aasta jooksul tehtud uurimused on näidanud, et mälu saab veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving, kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn
Pikaajalise mälu moodustumine Lühiajalisse mällu uue info salvestamisel tuleb infole tähelepanu pöörata, et see hiljem salvestuks ja kinnistuks pikaajalises mälus, kust saame infot meenutamisel uuesti kasutada. (nt kui inimene tähelepanu ei pööra, võib ta sadu kordi elus näha 10-eurost, aga ikka mitte mäletada, mis pilt sellel on). Salvestamiseks tuleb infot põhjalkult töödelda: sellele infole pikemalt mõtelda ja sellest aru saada. Erinevaid meeldejätmise tehnikaid nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Üheks võtteks on seostada uus info juba varem seal olnud infoga või seostada uue info killud omavahel. Teine võte on teha info meeldejätmisel sõnadest värsse, leida riimuvaid sõnu. Kolmas variant on moodustada pikast mõistete jadast mingi nimi, kasutades nime moodustumisel iga mõiste esitähte. Neljandaks võime kujutada igat asja, mida kuuleme ette mingis kindlas paigas. Hiljem meenutades meenub meile see paik ja sealolnud ese kiiremini (tekib topeltseos)
annaabi.ee 
