Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). 2009. a metsaseaduses on ära kaotatud metsakategooriate mõiste ( varem jagati metsad hoiu- kaitse- ja tulundusmetsadeks). Säilinud on vääriselupaiga mõiste see on kuni 7 ha suuruse
Käsuga RAY joonestatud kiirteparv. Algpunkt tähistatud ristiga, kiirete määramispunktid tähistatud täpikestega . Käsuga EXTEND saab kiirt pikendada teisele poole algpunkti etteantud piirjooneni, kuid käsuga PEDIT ei saa kiirt muuta liitjooneks. Kiirt saab töödelde käskudega TRIM ja BREAK, mille juures algpunktile lähem osa muutub sirglõiguks, kuna kaugem osa säilitab kiire omadused. Käsk OFFSET annab uue kiire, mllel on uued nii alg- kui ka juhtpunkt, mis on liikunud rööpselt XY-tasandiga etteantud kaugusele, seega ka suund on jäänud samaks. * * * ÜLESANNE I Pinnatükk 279 XLINE – SIRGJOON Kooligeomeetria ütleb ... sirgjoon ehk sirge, on joon, mis on määratud kahe punktiga... ja mis ulatub