6 piirkonnad. Ükski hunt ei lähe teise hundi territooriumile. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult. Nad ei murra enamasti suuri loomi ja elavad karjale kuuluvate territooriumite äärealadel, et vältida kokkupõrkeid teiste huntidega. Erakhuntide seas on suremus märksa suurem. Territooriumi suurus sõltub loomade arvust, ent enamasti katab ühe hundikarja territoorium mitusadat kuni 13000 ruutkilomeetrit. Ala piirid märgistatakse uriini ja ekskrementide ning hääletunnustega- kogu kari ulub, et teistele loomadele anda teada, et antud territoorium on hõivatud. Selgel õhtul võib hundi ulgumine kosta kuni 190 kilomeetri kaugusele. Tähelepanuväärt on see, et hundid ei ületa oma territooriumi piiri isegi mitte saaki taga ajades, mistõttu too võib sel juhul minema pääseda. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest
kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest.Rakuteooriat on laialdaselt uuritud ning väga paljud organismid on seda toetanud, kuid rakuteoorial on erandeid. Seened koosnevad pikkadest niitidest, mida nimetatakse hüüfideks, millel on palju tuumi, kuid viimased pole rakuseintega omavahel eraldatud. Skeletilihased koosnevad lihaskiudutest, mis on palju suuremad kui üks rakk ja sisaldavad mitusadat tuuma. Punased vererakud ei sisalda rakke kui nad on välja arenenud ja vabastatud vereringesse.Rakuteooria loomises mängisid võtmerolli Theodor Schwann, Matthias Jakob Schleiden ja Rudolf Virchow. Hiljem on rakuteooriat täiustatud. Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid)
annaabi.ee 
