1928 näitas Griffith bakteri S.Pneumoniae transformatsiooni – DNA kandumist väliskeskkonnast bakterirakku. IIR tüüpi kapslita rakud – ei ole virulentsed. Väikesed karedapinnalised kolooniad. IIIS tüüpi limakapsliga rakud – on virulentsed. Suured siledapinnalised kolooniad. Limakapsel takistab peremeesorganismil bakterit hävitamast. Griffith näitas, et kõrge temperatuuriga omandasid kapslita IIR rakud surmatud limakapsliga IIIS rakukultuurist midagi, mis muutis mittevirulentsed elusad IIR tüüpi rakud virulentseteks. See tähendab, et ta transformeeris IIR rakud patogeenseteks limakapsliga rakkudeks IIIS(kandis IIIS DNA väliskeskkonnast IIR bakterirakku). 1944 näitasid Avery, MacLeod ja McCarty, et S.Pneumoniae mittevirulentsete IIR tüüpi rakkude transformeerimist IIIS tüüpi virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. Nad näitasid, et desoksüribonukleaas (Dnaas), mis lagundas DNA, kõrvaldas ka transformatsioonivõime.
Manoosirikka toiduga sigu söötes bakter ei saa kinnituda (manoos blokeerib ise sooleseina retseptori). Mannooligosahhariidid (MOS)- eraldatud pärmide kestast. 38 E. coli- uroinfektsioonid. Seostub uroepiteeli retseptoritele. Jõhvikamahl aitab- seal olevad ained seostuvad piilidega, rakk ei saa kinnituda ja uhutakse minema. Neisseria gonorrhoeae- piilid on virulentsusfaktoriteks (kinnitub piilidega ureetra epiteelile); piilideta variandid on mittevirulentsed. Adhesiooni tähtsus ja biokile Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteel). Selle tagajärjel moodustub biokile (biofilm). Patogeenide korral biokile kaitseb peremeesorganismi kaitsemehhanismide eest ja antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nim. adhesiinideks, kinnituda saab piilide, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega (Caulobacter). Liikumine kasutab väga palju energiat, seega on kasulik