lähevad olekusse, mille o.a on null. Hüdriidide hüdrolüüs kulgeb lõpuni ega ole pöörduv. Aluselistest hüdriididest moodustuvad leelised, happelistest aga happed. Seepärast võin happelisi hüdriide nimetada ka vesinikanhüdriidideks. Aluseliste hüdriidide erinevus happelistest avaldub ilmekalt nende omavahelisel reageerimisel. See reaktsioon saab toimuda vaid mittevesilahustes, näiteks eetris. Liitiumhüdriid, andes kompleksi koostisesse iooni H-, on elektronpaari doonoriks, BH 3 aga, mis liidab hüdriidiooni, aktseptoriks. Amfoteerse ühendina võib vaadata alumiiniumhüdriidi, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas elektronpaari doonoriks või aktseptoriks. Liht- ja komplekshüdriidid on tugevad redutseerijad, mida kasutatakse mitmesugustes sünteesides, vesiniku saamiseks ja keemilises analüüsis.
happelisteslahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest.· Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed jamoodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. Aluselistest h-dest mood leelised, happelistest happed. Aluseliste h-de erinevus happelistest avaldub nende omavahelisel reageerimisel: LiH+BH3=Li[BH4]. See reakts võib toimuda ainult mittevesilahustes (nt eetris). Liitiumhüdriid annab kompleksi koostisesse H-, on el-paari doonoriks, BH3 aga liidab selle ja on seega aktseptor. Aluseliste h-de reageerimisel veega mood alused CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 ja happeliste h-de reag veega tekivad happed B2H6 + 6H2O 2H3BO3 + 6H2 OKSIIDIDE puhul SO2 + H2O H2SO3 ja CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest
leelismuldmetallide ja räni madalate sisalduste analüüsiks. Nailonfiltrid: nailonkiust membraanfiltrid, suhteliselt inertne, sobib mittevesilahuste jaoks, ei adsorbeeri eriti orgaanilisi molekule, ei pea vastu agressiivsele keskkonnale. Tselluloosi estritest filtrid: peamiselt tselluloosi atsetaadist ja nitraadist membraanfiltrid. Eelised: annavad võrreldes paberiga vähe enda poolt filtraati sisse, hüdrofiilsed. Puudused: mittevesilahustes ei ole eriti vastupidavad. Teflonfiltrid: teflonkiust membraanfiltrid (PTFE). Üliinertsed, kõlbab ka tugevate hapete ja aluste jaoks, piiranguid võib seada hoopis filtrihoidja materjal, teflon ei adsorbeeri orgaanilisi molekule. Puudused: hüdrofoobne, vesilahuste filtreerimisel tuleb filtrit eelnevalt hüdrofiliseerida. I don't want to know the answers, I don't need to understand
annaabi.ee 
