Ülakiht Lagunemata ja ebaühtlaselt jaotatud taimejäänused (lagunemata põhukiht) Hallikassinine värvus ja roiskunud lõhn (viitab halvasti õhustatusele) Üleminek terav (rebenenud) üleminek Plaatjalt murenev Tihenenud üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) või väheste Alumine kiht struktuuriagregaatidega muld Ebaühtlane sügav juurestatus Vähesed, mittevertikaalsed makropoorid 12. Struktuursuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile, veeläbilaskvusele, erosioonile, mullakooriku tekkimisele,puhverdusvõimele, taimede toitumisele, pestitsiidide järelmõjule, mikrobioloogilisele tegevusele,) 13. Mulla poorsus, poorsuse liigid. Mulla üldpoorsus on 40-60%. Kapillaarne (väga väikesed, mullasõmerate sees) ja mittekapillaarne poorsus. Nende suhe peaks olema 1:1.
2) Ülakiht: - ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuragregaadid - ebaühtlane juurestatus - lagunemata ja ebaühtlaselt jaotunud taimejäänused (lagunemata põhukiht) - hallikassinine värvus ja roiskunud õhk (viitab halvasti õhustatusele) 3) Üleminek: - terav (rebenenud) üleminek 4) Alumine kiht: - plaatjalt murenev - tihenenud üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld - ebaühtlane sügav juurestatus - vähesed ja mittevertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) * Lasuvustihedus Dm mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (loodulikus lasuvuses) g cm -3 (Mg m-3) Dm = M/m, kus Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub: 1) mulla lõimisest 2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes)
annaabi.ee 
