Atributsioon võimetele, ülesande raskusele ega õnnele pole soovitatav, sest ebaedu korral kaotab õpilane kiiresti lootuse toime tulla. Atributsioon vaid ülesande kergusele või vedamisele iseloomustab tavaliselt oma võimetes pettunud õpilasi, kes saades nende jaoks ebatavaliselt kõrge tulemuse, ei usu, et see oli nende jõupingutuse tagajärg. Ebaedu korral õpilased põhjendavad oma nigelat õpitulemust kesiste võimetega, ülesande raskuse või mittevedamisega. Atributsioon viletsatele võimetele tekitab õpilases lootusetusetunde. Ka jätab ebaõnnestumise seletamine ülesande raskusega õpilase lootusetusse seisu. Atributsioon on jõupingutusele kõige otstarbekam, see motiveerib ainsana õppima. Sisemise kontrolli lookusega isikud eelistavad situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus, välise kontrolli lookusega isikud eelistavad aga situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus
Atributsioon võimetele, ülesande raskusele ega õnnele pole soovitatav, sest ebaedu korral kaotab õpilane kiiresti lootuse toime tulla. Atributsioon vaid ülesande kergusele või vedamisele iseloomustab tavaliselt oma võimetes pettunud õpilasi, kes saades nende jaoks ebatavaliselt kõrge tulemuse, ei usu, et see oli nende jõupingutuse tagajärg. Ebaedu korral õpilased põhjendavad oma nigelat õpitulemust kesiste võimetega, ülesande raskuse või mittevedamisega. Atributsioon viletsatele võimetele tekitab õpilases lootusetusetunde. Ka jätab ebaõnnestumise seletamine ülesande raskusega õpilase lootusetusse seisu. Atributsioon on jõupingutusele kõige otstarbekam, see motiveerib ainsana õppima. Head õpilast ei heiduta harilikult üks või kaks ebaõnnestumist ja ta võib neid seletada ebastabiilsete faktoritega, et ta ei õppinud piisavalt või et tal ei vedanud