a) üldised – omavad rahvusvahelist õigusvõimet suhetes kõigi teiste rahvusvahelise õiguse subjektidega b) partikulaarsed – omavad rahvusvahelist õigusvõimet vaid suhetes teatud rahvusvahelise õiguse subjektidega Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine organisatsiooni vormist lähtuvalt Liigitamisel organisatsiooni vormist lähtuvalt võib tegemist olla kas: a) riiklike – valitsustevaheliste rahvusvahelise õiguse subjektidega b) mitteriiklike – mittevalitsustevaheliste, valitsusväliste rahvusvahelise õiguse subjektidega. § 2. Riik kui rahvusvahelise õiguse subjekt Rahvusvahelises elus osaleja, kelle õigussubjektsus on kõige laiemalt tuntud ja kauem tunnustatud, on riik. Klassikalise rahvusvahelise õiguse perioodil valitses arvamus, et vaid riigid on võimelised kandma rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Kinnistunud arvamus oli, et rahvusvahelise õiguse subjektiks saab olla vaid see, kellel on võim teatud territooriumi üle.
Olenevalt sellest, milline on subjekti õigusvõime suhetes teiste rahvusvaheliste subjektidega, võib nad jagada kaheks: a) üldised (omavad rahvusvahelist õigusvõimet suhetes kõigi teiste rahvusvahelise õiguse subjektidega) ja b) partikulaarsed (omavad rahvusvahelist õigusvõimet vaid suhetes teatud rahvusvahelise õiguse subjektidega). Liigitamisel organisatsiooni vormist lähtuvalt võib tegemist olla kas: a) riiklike (valitsustevaheliste) või b) mitteriiklike (mittevalitsustevaheliste, valitsusväliste) rahvusvahelise õiguse subjektidega. RAHVUSVAHELISE JA SISERIIKLIKU ÕIGUSE VAHEKORD Riik ei saa rahvusvahelise kohustuse mittetäitmise õigustusena viidata oma siseõiguse normile või selle puudumisele. See ei välista riikide õigust siseriikliku õiguse täpsustada rahvusvaheliste õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmise korda. Rahvusvahelised lepingud ise võivad viidata siseriiklikule regulatsioonile. Riigi poolt rahvusvahelise lepingu
annaabi.ee 
