elanikonna töötus on suurem, kui eestlastel. Integratsiooni programmid on alati olnud väga aktuaalne teema Eesti poliitikatandril. Samas ei ole sellest erilist kasu, kui programmid ei jõua venelasteni, kuna nad ei mõista keelt. Aksel Kirch, kes on üks autoriteetsemaid integratsiooni uurjaid eestis, väidab, et keelebarjäär on etnilise konflikti põhialuseks Eesti ühiskonnas s.t. venelaste kiire integratsiooni takistuseks on saanud põhiliselt eesti keele mittevaldamine. Esimesena peab tulema keel, siis alles tuleb kultuur. Praegusel hetkel on näidanud, et Eestis elavad venelased eelistavad ETV venekeelsele AK-le venekeelsete telekanalite uudiseid, mis on pigem Kremli-meelsed. Kõige hirmutavam integratsiooni küsimuses on aga meie endi suhtumine. Sirvides erinevaid probleemartikleid, mis kajastavad eestlaste ja venelaste suhteid ja lugedes kommentaare, tekib mulje nagu venelased oleks mingid kriminaalid ja viimne kui üks neist halb inimene, kellest
Kuna Ida-Virumaal arenes teenindussektor aeglaselt ning tööstusesse tuli uusi investeeringuid tunduvalt vähem, kui oodati või vajalik oleks olnud, ei ole piirkond toibunud tänaseni. Omaette probleemiks on selles piirkonnas ka inimkapital ja tööjõu kvaliteet. Suur osa tänastest töötutest on küllalt kitsa erialaga ning orienteeritud ainult sellele ja ei oma tõelist valmisolekut orientatsiooni muuta. Mõnikord takistab ümberõppimist ka riigikeele mittevaldamine. Viimane asjaolu takistab ka inimeste mobiilsust ehk liikumist Eesti teistesse piirkondadesse tööd otsima. Piirkonda võivad aidata eelkõige investeeringud tööjõumahukasse ettevõtlusesse, millega peab aga kaasnema tõsine ümberõppeprogramm koos riigi toetusega, sest pikaajaliste töötute taasintegreerimine tööturule pole enam lahendatav paarinädalase ümberõppega. Tööturu põhiindikaatorid 1998. ja 1999. aasta II kvartalis
· geneetiliselt päritavad (nt käte ristamine. Tavaliselt tunneb inimene end mugavalt vaid siis, kui pealmine on näiteks parem käsi. See ongi geneetiliselt päritav.) · omandatud · kultuurilised (ühel liigutusel võib mõne rahvuse jaoks olla mingi kindel tähendus). Inimesed mõistavad kehakeelt instinktiivselt, kuid enamasti me eirame selle mõju suhtlemisele. Head suhtlejad oskavad kehakeelele tähelepanu pöörata ning vajadusel seda ka suunata ja juhtida. Kehakeele mittevaldamine võib aga põhjustada probleeme nii tööl kui ka isiklikus elus. Näiteks kui teenindajal on ülbe hoiak või on tema hääletoon üleolev, võivad tagajärjeks olla suured konfliktid nii klientide, ülemuse kui ka kaastöötajatega. Kehakeel peegeldab tundeid kõige täpsemalt. Teame ju kõik ütlust "suu laulab, süda muretseb". Suu võibki "laulda", kuid kehakeel annab pildi sellest, mida inimene tegelikult mõtleb ja tunneb. 2
annaabi.ee 
