mugavaks teeb. Ameerika kirjanik Chuck Palahniuk kasutab oma romaanis ,,Kaklusklubi" piirsituatsiooni motiivi, et muuta rutiinset tööd tegeva kontoriroti, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele, maailmapilti. Juhuse tahtel kaotab peategelane kõik oma vara ning kui tema tee ristub salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, ütleb ta lahti oma senistest vaadetest ning loobub kõikidest mugavustest. Sarnast lahendust võiksime kasutada meiegi: informeerida inimest tarbimise mittevajalikkusest ning pakkuda talle ideoloogilist valgustust modernistliku konsumerismi suhtes ulatuslike ja põhjapanevate kampaaniate näol. Selline psühholoogiline lahendus võib mõjuda üksikisikule, kuid kindlasti ei saa ega tohiks Palahniuki teost kasutada propagandistliku vahendina ühiskonna muutmiseks. Kui tahame endale sellise eesmärgi seada, siis tuleb jääda eluliste vahendite juurde ja alustada kõrgemalt tasandilt.
teine maailm, mitte aga tühjus. Üht ja sama probleemi peaks vaatlema mitte ainult loodusteaduslikust seisukohast, vaid ka vaimsest seisukohast. Jumal, vaimne maailm, inimese hing kõigi nende olemasolu materiaalse maailma alusena ja põhjusena - säärane käsitlus peaks seisma meie haridussüsteemis kõrvuti ja võrdväärsena loodusteadusliku ainekäsitlusega, niisama kohustusliku osana haridusest. Niisiis, kasvatuse suutmatusest ja mittevajalikkusest rääkides peetakse silmas mitte mõistuse ja füüsise harimist, vaid inimese iseloomu, tema põhiolemuse sünnipärast muutumatust. Mis on iseloom? Jüri Allik (2009) räägib oma raamatus "Psühholoogia keerukusest" sünnipärastest iseloomuomadustest, mis elu jooksul oluliselt ei muutu ja mis kasvatusele ei allu. Ehkki isiksusepsühholoogia õpikud eristavad tavaliselt mitut põhimõtteliselt erinevat käsitlusviisi
annaabi.ee 
