· Moralitee- õpetlik näidend. Kujutati inimese omadusi.Koomilised etendused kujunesid välja pühade ja tähtpäevade kombestikust. o Sofii- ühevaatuseline narri näitemäng. o Farss- kometi mäng või jant Prantsusmaal, sisult olustikuline. · Miraakel-jumalaemast ja pühakute imeteost. Palju lavatehnikat ja kostüüme. · Näitlejad: o 10.-11.saj.- vaimulikud o 12.saj.- lisandusid mittevaimulikud o 12.-13.saj.-veidi hiljem mängisid ka linnaelanikud. Vaimulikud etendasid ainult kirikuga seotud tegelasi. 17. Dante Alighieri- sündis Firenses(Itaallanne), peetakse renessansi ettekuulutajaks. Uuris antiikautoreid, eriti Virgiliust. Varakult hakkas kirjutama armastusluulet. Olles vastuolus linnavõimudega oli ta sunnitud linnast lahkuma. Tema peteoseks on värsspoeem "Jumalik koköödia", see annab ülevaate kogu keskajast
Alles 1967. aastal, üheksa aastat pärast Pius 12 surma, söandas Hollandi piiskop avaldada avalikult arvamust, et Hollandi katoliiklased võiksid hääletada ka mittekatoliikliku partei poolt, riiskimata sealsuures kogudest väljaheitmisega. Niisiguses olukorras on vaevalt üllatav, et katoliiklik hierarhia asus pärast sõda samuti kompromissitutele seisukohale perekonda, kõlbelist käitumist ja ebasobivaid raamatuid ning filme puudutavates küsimustes.Nooremad katoliiklastest mittevaimulikud ja vaimulikule uus põlvkond aga ei sulgenud silmi ka selle ebameeldiva tõe est, et 1950.aastate Vatikani võimumeeste jäigad seisukohad nii avalikkust kui ka üksikisikuid puudutavates asjades olid iganenud ja mõtlematud. Kui minna tagasi aastasse 1900, siis kestis enamik abielusid Itaalias umbkaudu 20 aastat, enne lõpes ühe abikaasa surma tõttu.Sajandi kolmanda veerandi lõpul kestid abielu üle kolmekümne viie aasta ja nõudmine õigusele abielu lahutada kasvas kogu aeg.
Kõige rängem karistus oli tuleriidal põletamine surnukskägistatult. Inkvisitsiooniliikmed olid eeskätt dominiiklased. 20. Keskaja haridus ja teadus Esmased koolid varakeskajal olid kloostri- ja toomkoolid. Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja ainsateks hariduskeskusteks klootrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Haridus, mida anti, oli vaimulik. Toomkooli said astuda ka mittevaimulikud. Erilist tähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele ning ladina keelele. Pöörati tähelepanu ka Rooma autoritele, eriti Cicerole. Linnade arenguga tekkisid linnakoolid, kus enam vaimulikeks ei õpetatud. Linnakoolid olid ametikoolid. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Asutati põhikoole, kus saadi algharidus ja ametikoole ehk abakusekoole,
annaabi.ee 
