vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Keskajal suhtus katoliku kirik teatrisse algul eitavalt, kuid peagi märkasid usumehed teatri võimalusi kristlike vaadete levitamisel. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna kirikukalendris oli keskne ülestõusmispüha, siis seostus vaimulik näitemäng sellega. Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka mittevaimulikel. Näitemängu etendati kirikus. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid külglöövides. Hiljem hakati näidendeid esitama kirikuesisel väljakul. Esimesed liturgilised näidendid olid lihtsad, kuid peagi muutusid need tehniliselt keerukaks. Käsutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid: inglid laskusid Taevast alla kraanadega, Põrgu neelas patuseid ja selle väravast paiskus välja suitsupilvi
mäng ei meeldinud, pähklitega. Keskajal suhtus katoliku kirik teatrisse algul eitavalt, kuid peagi märkasid usumehed teatri võimalusi kristlike vaadete levitamisel. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna kirikukalendris oli keskne ülestõusmispüha, siis seostus vaimulik näitemäng sellega. Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka mittevaimulikel. Näitemängu etendati kirikus. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid külglöövides. Hiljem hakati näidendeid esitama kirikuesisel väljakul. Esimesed liturgilised näidendid olid lihtsad, kuid peagi muutusid need tehniliselt keerukaks. Käsutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid: inglid laskusid Taevast alla kraanadega, Põrgu neelas patuseid ja selle väravast paiskus välja suitsupilvi