võtsid neid. Orjus polnud keskajal kuhugi kadunud. Lääne tsivilisatsioon jaguneb: orjaühiskonnad nagu klassikaline Kreeka, klassikaline, hiline vabariik ja printsipiaat Roomas, Brasiilia, Kariibimere saared, Põhja-Ameerika lõunaosariigid. Teiseks ühiskonnad orjadega. Pärisorje 90%, orje 40%. Oleneb ka sellest, kuidas mõisteid defineerida. 18.Mis sai termist servus keskajal? Servus olnud levinum nimi orjadele. Keskajal tähendus läks laiaks, servuse all mõeldud pea kõiki mittevabasid. 12. sajandil Würtembergis kloostris Ortlieb kirjutab kloostri familiast. Familia pärisorjad, sõltuvad, mittevabad kloostri all elavad inimesed. Famulus orjus, see vähelevinud termin. Servi pärus talupojad (sunnismaised, päritavalt kohalt), omandiõiguselt täielikult kloostri all. Tribulari (Unsuales, litores) talupojad, kes piiratult kloostri omad, maksid renti rahas ja vahas, erinevalt servidest vabastatud teotööst. Teenistuskohased orjad ja ministeriaalid
Depatid olnud ägedad ja kestavad tp välja. Üldine seisukoht, et mingil juhul ei tohiks üheselt määratavaid def anda servustele, sest allikad ei võimalda hinnata servuste tegelikku olukorda. Servid olid alati mittevabad ja sõltuvad üh liikmed. Brock juhtis enne sõda juba tähelepanu sellele, et servus orja tähenduses rooma mõistes hakkab pigem kaduma 11 saj, II rooma orjuse termin mancipum on hakanud pigem tähistama sõltlasi ja mittevabasid kui lihtsalt orje. Brocki teooria: kui kuj välja sefs ja servage oli seot sellega, et kui11 saj hakati taas rooma õigust avastama juristide poolt, siis allikates 13 saj hakati rooma õigust kasut ka õiguslikust lähtepunktist. Nägid, et servid, kes nende üh olid, ei läinud kuidagi kokku servustega, kes olid rooma õiguses kirjeldatud. Loobuti servuste kasut orjade tähistamiseks serfs. Orjade kohta oli sklavus/ sklava( tuleb slaavlaste nimest)
annaabi.ee 
