- Põhineb pinge-, kontrolli- ja subkultuuriteooriatel. - Idee: ühiskonna sotsiaal- ja majandusstruktuuri muutmine aitab kaasa laste ja noorte arengule. - Süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, majandus- jms poliitika abil. VI. 6. loeng karistuse sotsioloogia ja vanglad Kontrolli ja karistuspoliitika muutumine läbi aja - Pidev sanktsioonide pehmenemine: Kehaline karistus ja surmanuhtlus Vanglakaristus Mittevabaduskaotuslikud karistused - Varasemate karmide sanktsioonidega võrreldes saavutatakse täna soovitud tulemus nn pehmete karistustega. · Inimese elujärje ja vabaduse pidev kasv · Mitteformaalne sotsiaalne kontroll tugevneb Eesti karistussüsteem - Põhikaristus · Rahaline karistus/trahv · Vangistus/arest - Lisakaristused · Tegutsemiskeeld · Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine · Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine
tervikliku kuritegevuse kontrolli süsteemi ühe osana Euroopa tsivilisatsioonis. Kurjategijate karistamise poliitikas on siin täheldatav pidev sanktsioonide pehmenemine, mille alguseks oli ke- haliste karistuste ja surmanuhtluse asendamine vanglakaristusega ning jätkuks juba XX sajandil vanglakaristuse pidev lühenemine ning asendamine mittevabaduskaotuslike alternatiividega. Praegu oleme jõudnud olukorda, kus paljudes Euroopa riikides on põhikaristuseks rahatrahv ja muud mittevabaduskaotuslikud karistused. Kuidas sai võimalikuks niisugune kriminaalsanktsioonide pehmendamine, millega koos loomulikult on järjest enam loobutud ka surmanuhtlusest? Koos inimeste elujärje ja vabaduste pideva kasvuga võivad üha pehmemad karistused asendada varasemaid karme sanktsioone, kutsudes esile soovitud efekti. Näiteks vabadus, mis võetakse ära vanglakaristusega, lühendab aega, mida praeguses Euroopas on võimalik hoopis meeldivamalt või kasulikumalt mööda saata kui varem
annaabi.ee 
