just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti, kui uurija seda on mõelnud. 43. Hüpotees – teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. 44. Kirjeldav statistika – pakub meetodeid (vaatlus)andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja nende kirjeldamiseks. Järeldusi tehakse ainult valimi piires. 45. Järeldav e üldistav statistika – kasutab kogutud (vaatlus)andmeid baasina hinnangute ja prognooside tegemiseks mittevaadeldud situatsioonide kohta (üldistuste tegemine laiema objektide hulga ehk üldkogumi kohta). Pakub meetodeid vea hindamiseks. 46. Üldkogum - kõik juhtumid või objektid, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt sõnastatud järeldused, oletused või prognoosid kehtivad. N: Eesti lasteaednikud aastal 2006, Austraalia linnad, Maksimarketi kliendid mai 2006- mai 2007, hallid hiired vms. Üldkogum ei pea koosnema ainult inimestest, selle võib moodustada ükskõik milliste
andmed. Uurime, kas esineb seos viinamarjade hinna ja kvaliteedi vahel. Arvutame selleks lineaarse korrelatsiooni kordaja, tulemuseks on r=0,886, mis näitab, et viinamarjade hinna ja kvaliteedi vahel on võrdlemisi tugev lineaarne positiivne seos. Arvutame lisaks ka determinatsioonikordaja: d=0,785, mille järgi võime öelda, et viinamarja kvaliteedi varieerumine (hajuvus) kirjeldab viinamarjade hinna varieeruvust ligikaudu 78,5% ulatuses (ülejäänud mõju seisneb meie poolt mittevaadeldud tegurites). Näide 11-6 Determinatsioonikordaja tähendus Oletame, et katsetulemuste põhjal saime lapse ja isa haridustasemete vaheliseks seoseks r=0,5. Sel juhul determinatsioonikordaja saab väärtuseks d=0,25, mille alusel võib öelda, et isa haridustase määrab 25% sellest, millise haridustaseme saavutab laps. Ülejäänud 75% lapse haridustaseme muutumisest kirjeldavad aga muud tunnused. 11.4 Mitmene korrelatsioon
annaabi.ee 
