dopingusüüdistus. Peale Andrus Veerpalu võitu teatati igas spordiülekandes, kui tubli ta on ning kui uhked me tema üle oleme. Nüüd aga, kui tekkisid kuuldused dopingust ja need otse meediasse paisati, on muidu vaikne ja endassesulgunud eesti rahvas Andrus Veerpalu kaitseks välja astunud. Netikommentaatorid väidavad, et on pettunud mitmetes meediaväljaannetes, näiteks Postimees ja Delfi, meie sangari mahategemises ja temasse mitteuskumises, kuna avaldatud on artikleid, milles joonistub selgelt välja otsuste langetamist pelgal arvamusel. Kas meedia on käitunud taaskord vastutustundetult? Üldiselt peaksid inimesed ise teadma, mida nad usuvad ja kui tõsiselt nad võtavad seda, mida neile öeldakse. Paraku ei ole me aga ,,vankumatud tinasõdurid", eriti noored, kel ,,veri keeb", ja olenevalt teemadest elame kuuldule/nähtule erinevalt kaasa ning seeläbi tekivad meis ka hoiakud, mida võivad kallutada mitmedki tegurid
õiglaselt või mitte, kas tema tegu on tubli või näruse mehe vääriline.” (28 b) Ja järgnevalt: “ … kui ma nüüd, mil jumalad on mulle koha kätte näidanud, nagu arvan ja oletan, ning on mulle ülesandeks teinud tegeleda filosoofiaga, elada ja järele katsuda nii ennast kui ka teisi, kui ma nüüd hakkaksin surma või midagi muud kartma ning rivist lahkuksin” siis võiks teda süüdistada jumalatesse mitteuskumises, mis oli üks ametliku süüdistuse punkt. Enamgi veel. Sokrates ütleb: “… ma ei usu, et halvemal oleks võimalik paremat inimest hukka ajada. Muidugi võib teda surma mõista, välja saata või teotada. Tema [Sokratesele ametliku süüdistuse esitaja (A. T.)] või veel mõni teine võib olla arvamusel, et see kõige halvemaks osutub, kuid mina arvan sootuks nõnda: see, mida ta praegu teeb, on palju halvem – ta püüab inimest 9