mus, tuule- ja lumekoormus; c) nende mõjumisviisi järgi -- staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis või selle osas nimetamisväärseid kiirendusi, -- dünaamilised koormused, mis põhjustavad konstruktsioonis või selle osas arvestatavaid kiirendusi. (3) Eelpingestusjõud P on alaline koormus, kuid praktilistel põhjustel vaadeldakse teda eraldi. 2.3.2 Normkoormused Projekteerimise üheks põhialuseks on koormuste määramine. On selge, et mitteusaldatavate koormuste kasutamisel arvutustes kaotab kogu tugevusarvutus oma mõtte. Konstruktsioonide tugevusarvutused tehakse nn arvutuskoormustega - arvutuskoormus = osavarutegur (Q - hälbetegur)x normkoormus. Normkoormusena käsitatakse üldiselt mingil arvutus- või mõõtmismeetodil määratud konk- reetse koormuse keskväärtust, nimiväärtust või siis selle koormuse ülemist või alumist piiri. Konstruktsiooni elementide koormused (kaalud) määratakse tavaliselt vastava materjali ma-
· Konfidentsiaalset infot mitte väljastada · Ootamatu väljund, veateated! Näide: veateated veebis · Ründekindlus: et ühe kaitse läbimine ei annaks veel võitu · Kas keskkond on õige? · Kas andmed on kooskõlalised? · Kas programmi ennast on modifitseeritud? Võidujooksud · Võidujooks -- programmi töö korrektsus sõltub ajast (võistlusest välise teguriga) · Tekib jagatud ressursside sünkroniseerimata kasutamisel · Võidujookse võib tekkida nii usaldatavate kui mitteusaldatavate protsessidega · Näide: ajutise faili varastamine · Näide: nimeviidete kaudu muude failide üle kirjutamine · Lahenduseks on atomaarsete operatsioonide kasutamine · Juhuslikud failinimed -- kas ikka juhuslikud? · Lukustamine -- vahend sünkroniseerimiseks, enamasti sõbralike osapoolte vahel Puhvri ületäitumine · Puhvri ületäitumine (buffer overflow) -- üks levinumaid turvaprobleeme programmides · Juba Morrise Interneti-uss kasutas sellist auku aastal 1988