kumba mitte. Tänapäeval kütavad kirgi Sahrawi Araabia Demokraatlik Vabariik, Põhja-Küprose Türgi Vabariik (tunnustavad vaid Türgi ja Aserbaidžaan), Tamil Eelam, Mägi-Karabahhia, Transnistria, Lõuna-Osseetia, Abhaasia jne. Enamasti püsivad nad välisel sekkumisel, mistõttu mittetunnustamine tähendab nende riikide territoriaalse terviklikkuse tunnustamist, millest nad on eraldunud.15 Tunnustamisest ja mittetunnustamisest on saanud tänapäeva maailmas ja rahvusvahelises õiguses keskne element küsimuses, kas riik eksisteerib või mitte. Kui riigil endal pole jaksu eksisteerida, kuid rahvusvaheline kogukond peab seda vajalikuks, siis riik saab püsida ka välisel toel. Tunnustamine on kohati üks keeruline, kuid siiski vajalik poliitiline mäng. 15 Nutt, Mart 2008. Mittetunnustamine ja rahvusvaheline õigus. Veebis: http://www.diplomaatia.ee/artikkel/mittetunnustamine-ja-rahvusvaheline-oigus/ (14.12.2016).
J.Uluotsa valitsuse ametistvabastamisele juriidilise hinnangu andmisel tuleb eristada rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse vaatenurka. Tähtsam on siin muidugi rahvusvaheline õigus, sest riigi järjepidevus ja selle säilimine on rahvusvahelise õiguse küsimus. Autoriteetseim seisukoht on pärit Genfi ülikooli professori Krzystina Mareki põhjapanevast uurimusest. Seda tsiteerib peaaegu igaüks, kes kirjutab Balti riikide anneksiooni mittetunnustamisest. Prof.Marek jõuab järeldusele, et "hetkest, mil võõras võim dikteeris Balti valitsuste koosseisu, oli nende iseseisvus juba kadunud." Eestis toimus see 19.juunil 1940, kui zdanov esitas president Pätsile oma nõudmised valitsuse kohta. Nendest ta enam ei taganenud ning sellest hetkest valitses Eestit okupatsioonivõim. Rahvusvahelise õiguse järgi oli toimunud otsustav pöörak, millele juhib tähelepanu ka A.Warma: Eestile tõotatud rahumeelse okupatsiooni oli zdanov oma
annaabi.ee 
